MTÜ südameasjaks on Kose kihelkonna rahvusliku käsitöö säilitamine ja kogumine. Vanade käsitööoskuste elus hoidmine, õpetamine ja põimimine tänapäeva. Võtikmetsa Käsitöömaja on statsionaarsete seadmetega varustatud käsitöömaja. Käsitöömajas saab liikuda ka ratastooliga. Käsitöömaja tegevus on suunatud kõigile käsitööhuvilistele nii oma kogukonnas kui ka üle kogu Eesti. MTÜ Võtikmetsa Hobikoda on asutatud 14.04.2009a.
neljapäev, 21. oktoober 2010
Kose kihelkonna seeliku triip meie käsitöömaja uksel.
Kose kihelkonna kirivöö!
Teiseks tööks oli seelik, no usun, et nädala pärast võin ka sellest pikemalt rääkida.
Kolmandaks tööks siis see kirivöö.
Selline oli siis minu atribuutika kui hakkasin kirivööd tegema. Tegelikkuses oleks lihtne olnud ju kasutada telgi, aga noh milleks otse kui ringi saab. Kruustangide asemel võtsin kasutusele kuusejala, mis peaks enamjaolt kõigil kodus olema. Mustri ja töövahendid sain proua Helju käest.
laupäev, 28. august 2010
Läbi Noarootsi Paldiski:)
Hommikul vara asusime teele, mina, minu vanaema ja sõbranna Ragne. Vanaema ütles kohe, et lähme kohe ikka Paldiski, et kindlapeale minek ikkagist! Ragne veel viskas nalja, et pärast käime Toilast ka suts läbi:)
Õnneks jäi minu soov peale!
Kuna mul kodus pole ühtegi kivi, oli neid väääääga vaja!
Nii me siis sõitsime mööda Noarootsit ja ainult sellised suured kivid olid! Ja palju!
Teel Paldiski nägime palju loomi. See põder oli autole palju lähemal, kuid ma ei saanud fotokat nii ruttu kätte:(
Jõudime Paldiski mitu tundi peale lõunat. Kindlasse kohta minnes, avastasime, et see tee on kinni pandud! Sõitsime natuke ringi, et äkki kusagilt saab, aga ei.
neljapäev, 12. august 2010
Veel üks etapp edasi!
Mõned pildid tehtud töödest:
Pildid siis tööde järjekorras.
kolmapäev, 16. juuni 2010
Mulle meeldib...
reede, 11. juuni 2010
Klaasist liblikad
laupäev, 5. juuni 2010
Murutraktorite võistlus Põlvas -- Põlva päevade raames! 28.05.2010
Sama tehnikaga ju meie meeste ego ei lubanud minna, ikka vaja veel tuunida, nii saigi ostetud uus mootor ja tuuniti veel siit ja sealt.
Nüüdseks on Põlva päevadel käidud ja kaks I kohtagi kaaasa toodud. Kõigepealt sai ära võidetud murutraktorite kestvussõit ja siis mäkketõus. Leidsin need videod neti avarustest, aitäh Teile usinatele filmijatele. Järgmised fotod aga tegime Riinaga kahepeal, et ikka oleks mida mäletada...
Siina Marx hoolitseb, et Jantsil ikka see kiiver kinni saab. Eks ta tegelikult ongi üks suur tiimitöö. Janeki isa Arno on kõva käsi igasugustest asjadest ehitama. Kui vajalikku jubinat poest ei saa on Arno see mees, kes läheb treipingi taha ja enne sealt naase kui vajalik jubin jälle olemas. Garaazi kõrval on meil vanaraua hunnik ja kui juppi vaja võetakse sealt ja treipingiga teeb Arno imesid. Suured tänud papi Arnole!
Siin siis Janeki toetajad-kaasaelajad! Ilmar oma dziibiga aitas võistlusmassina Põlvasse toimetada.
Siin siis see start, kus mehed jooksid oma sadulasse. Järjekord selgitati loosiga.
Marx ohjeldas Janekit, karjus talle, et sul edu ees küll võta asja rahulikumalt.
Võistlusele eelnenud päeval vahetas Janek veel traktoril õli ja oli vist pannud natsa palju seda õli (see muidugi tagantjärgi tarkus). Õli ajas kuskilt üle, inertsi tagajärjel peale kurvi ja oi kui palju valget suitsu rajale sai. See kommentaatorimees mikorfoniga ka tögas, et ju on selline strateegia, et teised hästi rada ei näeks, aga meil fännidel oli junni ikka päris jahe, et misssss nüüüüüd. Õnneks iga ringiga sai selgemaks, et pole hullu midagi ja et ehk liiga palju õli sees, hakkasime pöialt hoidma, et küünal otsi ei annaks.
Putitamist oli meestel palju. Murutraktorite võsitlus on ikkagi ka tehnika sõit ja kui ikka tehnika jupsib ega siis ka tulemust tule. Janek oligi ainuke mees kel tehnika alt ei hüpanud(ja siin kohal teeme jälle laineid papi Arnole).
No ja vat nihuke nägu tuleb mehele pähe kui ta endaga rahul on ja I koha ära võtnud.
Siin ollakse juba Põlva linna keskel ja valmistutatkse mäkketõusuks.
Ka Janek on saanud oma massina jälle käru pealt maha. Riina on avanud vihmavarju, sest ilmataat sättis end samuti mäkketõusule. Õnneks oli seda ainult mõneks hetkeks ja ei hakanud päris sadama...
Siin korraldaja Jaan Raudsepp, kes juba eakas mees, aga ikka väga kõva tegija. Ainult seekord, siis see va tehnika hüppas alt ja ei saanudki mäkke tõusta. Kahju, ikka väga kahju oli! Tema masin ikka päris kiire, aga kuna see kestvussõidu ajal oli mitu korda rajalt maas, siis ei teagi kumb oleks kiirem olnud tema või Janek või üldse keegi teine,kolmas. Aga oletused ei võida, võitis tehnika, mis sel korral kenasti vastu pidas. Eks ka õnne peab olema, usun ma...
Aga murutraktorite mäkketõusu finisis pole õnnega mingit pistmist, sest kui start oli antud, siis Janek oli passima jäänud ja teised olid 10m. juba eest ära kui tema ärkas... et vist vaja ka minna. Saigi minema ja õnneks on seda kiirust ikkagi massinal piisavalt, et võib ka stardis natsa tududa. Nii sai võidetud ka teine karikas.
Väga uhke on kaminal nüüd imetleda. Eks siia ellu on seda vaheldust vaja ja mina, kes käisin ainult kaasa elamas oma mehele, sain ikka tõelise adrenaliini laksu Järgmine võistlus toiimub Missos 17.07.2010. Mina, aga ootan titat ja tema sünnitähtaajaks on ka pandud 17.-18.07.2010 Nii, et vist jääb mul seekord see adrenaliini laks saamata seal Missos, aga mine tea...
laupäev, 22. mai 2010
Õnnelepatriinu kuubis:)
kolmapäev, 5. mai 2010
Murutraktorite võistlus, teema jätkuvalt jälle aktuaalne!
Alansi mailaat- nüüd siis oli see laat juba teist korda ja loodan et tuleb ka kolmas ja ikka oma juba traditsioonilise murutraktorite võistlusega.
Sedakorda siis sai Võtikmetsa tiim I koha, Janek roolis ja Marx vaatamas, et kõik tehniliselt laabuks. Naised seisid seekord lindi taga ja elasid kaasa.
Siin pildil Janek ongi boksis ja Marx teostab elu kiireimat tankimist. Eks ta harjutas garaazis kuivalt ja tal tuli see tõesti kiirelt ja profilt välja.
Siin siis see koht, kus suur töö Janekil tehtud ja Marx vaatab, kas kõik jupid on ikka endiselt alles.
Kallutamine oli väga tähtis, kiirused ju ka mega suured.
See lahja mootor aga siiski tõi võidu ja kui Janek auhinda läks ära tooma siis oli jälle vaja Marxi abi sest see auhind oli niiiiiiiii suur, selleks oli valamukapp koos peegliga ja veel nipet näpet murutraktori hoolduseks ja ka väike märjuke meeste endi hoolduseks.
neljapäev, 29. aprill 2010
Mailaadale!
Loe lisaks:
http://mailaat.ee/
Seekord ka Hobikoda väljas. Mida näitamas - müümas ? Tule kohale ja siis saad teada!
Murutarktorite võistlus toimub laupäeval, ära seda küll vaatamata jäta!
Kivijaht on alanud:)
kolmapäev, 28. aprill 2010
Minu esimesed lillelised!
Millest jutt, eks loe lähemalt:
http://blog.helmehaldjas.ee/opitubade-kalender/opituba-traaditood-algajatele-opetaja-karnaaks/
Siin siis minu esimesed iseseisvad proovikivid (helmed). Need lillad lilled juba nagu natuke õnnestusid. Hetkel need mul veel laual ja ahju pole vee jõudnud, ei jõua ka täna(uneaeg juba). Selles mõttes on see mõnus, võib iga kell pooleli jätta ja naaseda töö juurde siis nt. kui vahepeal üks uni magatud.
Need allpool on minu esimesed kõrvarõngad ja käekett, ise ikkagi tehtud ja natuke vussi läinud roosidest sai Keily omale käeketi. Need roosid ebaõnnestusid täiesti, sest koonerdasin punase saviga. Aga seegi suur asi kui tean, mis järgmine kord paremini teha...
pühapäev, 25. aprill 2010
Kelle jaoks uus, kelle jaoks vana - FIMO!
Ma kohe ei tahtnud sealt tellida, tahaks näppida ja silmaga ikka näha, kas on see värv ikka see värv jne. Järve Selveris, seal käsitööpoes pidi ka fimot müüdama, otsustasin, et eks ma siis sinna pean minema. Linna minekut ka ei olnud veel plaanis ja süda ei andnud ikka rahu. Ekslesin ikka seal helmehaldja kodukal ja siis otustasin, et lähen nende töötuppa. Usutlesin ka õpetajat, et kas kohapeal miskit osta ka saab. Öeldi et saab, sattusin õhinasse ja nüüd siis on käidud. Tõsiselt pos. oli ja olen pisikuga nakatunud. Haige? jah fimohaigus tabas mindki... Sellel pildil punase-mustaga helmed on minu tehtud ja neid oli päris põnev teha.
http://blog.helmehaldjas.ee/wp-content/uploads/2009/09/23-Aprill1.jpg
teisipäev, 6. aprill 2010
Savi mätsimine Võtikmetsas!
Siin oleme uhked, et meil on ikka midagi, mida ette näidata!
Nii mõnegi tööga juhtus nii, et see kas kuivas natuke lõhki, mõranes või veel hullem, läks lihtsalt katki. Saime tõestust sellest, et kui tööd ei ole ahjust läbi käinud, on nad väga õrnad ja neid tuleb käsitseda hellasti.
See oli see pühapäev, kolmas siis... Karmen helistas ja teatas, et meie tööd on valmis ja Piiumetsast teel meie poole. Väga põnev oli seda kasti lahti pakkida!
Üllatuseks oli see, et värvid olid siiski väga muutunud peale seda kui nad olid kuivanud ja üle glasuuritud. Kõik aga oli väga positiivne, nii armsad said ju meie tööd!
Keily kausike sai kohe värvitud munad sisse ja eks ta ole ju efektne (eks ma natsa ju aitasin ka :-))
Stella kausike sai ka väga armas! Tegelikult oli tal neid kaks, aga sellest teisest ei saanud head pilti.:-(
Sirje kausike, koos Pipi välja töötatud Rahkmäe logoga, eriti vinge!
Astrida (minu ema) sai endale ka uue kommikausi, väikese arvate, uskuge mind ta ei tohigi nii palju kommi süüa!
See on minu kauss, eks ta natuke lage sealt seest on, aga mina võin ju kommi süüa ja kui ma sinna ikka mitu pakki sisse panen, ega siis ei paistagi, et seal seest natsa lage on.
Siin on esiplaanil Riina ja Sirje kastmelusika hoidjad, väga originaalsed. Kes ei mõista, siis need on sellised hoidjad, et kui valmistad perele süüa, on sul laual selline lusika alus, kuhu sa oma, mis iganes riista sa siis kasutad, toetad.
Riina kauss, no Riina võiks meist tegelt kõige enam kommi süüa, aga ta ju ei taha, tal kena kausike ka seest, ei pea kommi ostma minemagi.
Aitäh Teile kõigile kes kaasa lõid! Aitäh Karmen, et initsiatiivi enda peale võtsid ja Ursula meile organiseerisid! Aitäh Ursula, et leidsid aega meid juhendada!