Mitu kuud ootasin head ja ilusat ilma, et minna kive tooma. Ja siis see ilm tuli!
Esialgne plaan oli minna Hiiumaale. Mitu inimest ütles, et Toilas on ka, olin seda ka ennem kuulnud, kuid kahtlesin natsa. Tahtsin ikka kindlapeale välja minna:)
Paar päeva enne Hiiumaale sõitu, otsustasin, et lähme hoopis mööda Peipsi äärt Jõhvi ja sealt Toilasse. Toilast Võsule ja sealt tagasi koju.
Jõudes Toilasse, ohhsssaaa, oli imestus ikka pirakas:)
Vot selliseid kivimägesid nägin ma küll esimest korda:)
Korjates tekkis aga uus probleem, sest ei suutnud valida:)
Abiks olid mul vanaema ja sõbranna. Kolm tundi tööd ja lisaks kividele oli tuul meie kõhud ikka nii tühjaks puhunud. Otsisime hea pubi Jõhvis, pugisime kõhud täis ja alustasime tagasisõitu koju. Pubi kõrval oli ka hotell, iseenesest ju hea mõte, no tõeliselt raske oli sealt hotelliuksest täiskõhuga mööda minna:) Olime ju nii väsinud ja boonusena oli ka kõht liiga täis, loomulikult tahaks ju leiba luusse lasta:)
kolme tunni pärast olime kodus, valades neid kive kotist kasti, oli küll selline tunne, et läheks uuele ringile:), a teised ei jaksanud:)
Nüüd jääb ainult loota, et oleks ilma! No ja, et seal Toila rannas liiga palju inimesi ei päevitaks, muidu peab neid kõnetama, et palun tõstke korraks jalg üles, ma võtan mõned kivid ära:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar