Neljapäev, 21. oktoober 2010

Kose kihelkonna seeliku triip meie käsitöömaja uksel.

Jätkuvalt rahvariiete teemal. Ühe ukse jõudsin ka enne talve veel kose kihelkonna seeliku triipu teha.

Kose kihelkonna kirivöö!

Olen rahvariiete tegemise lainel. Saame kokku Jüri Gümnaasiumis aeg-ajalt. Esimese tööna võtsime ette pluusi, mina siis tikkimise, mis on hetkel kõrvale heidetud töö.Kui olin lapseootel surid mu sõrmed nii ära, et ei saanud kriipsugi tikkida. Nagu ikka juhtub nende asjadega ju nii, et mis korra kõrvale pandud seda üsna raske jälle kätte võtta.
Teiseks tööks oli seelik, no usun, et nädala pärast võin ka sellest pikemalt rääkida.
Kolmandaks tööks siis see kirivöö.
Selline oli siis minu atribuutika kui hakkasin kirivööd tegema. Tegelikkuses oleks lihtne olnud ju kasutada telgi, aga noh milleks otse kui ringi saab. Kruustangide asemel võtsin kasutusele kuusejala, mis peaks enamjaolt kõigil kodus olema. Mustri ja töövahendid sain proua Helju käest.
Kui need lõimed keritud said, sai mõistus nagu nipsti otsa. Helistasin korduvalt õpetaja Tiiule , tema, aga rääkis trügi mööda ja trügi mööda, mitte halligi ei saanud aru. Veetsin nii mõnedki mõtetud tunnid mõtlemise seltsis. Nagu kilplane, et kui mõtteid ei ole, siis peaks nagu neid juurde mõtlema või mismoodi siis...mõtlema kui mõtteid ei olegi mõelda...jah nii saigi, et panin need lõimed kotti ära ja kohe kõige pimedamasse nurka, et öösel saaks ilma mõtlemiseta magada. No sain magada, õnneks. Siis ühel päeval, aga läksin üle põllu naabrite juurde ja sain proua Helju käest oma mõtetele selgust. No oli ikka lihtne küll kui puust ette ja punaseks ka veel tehti. Siin kohal tahan teda tõesti südamest tänada.
Aga mitte õpetaja Tiiu ei olnud selles süüdi, et ma hakkama ei saanud, vaid see lihtne osa, mida ma arvasin kursustel jäi mul jälgimata, sest arvasin et olen ju nii iseteadlik....
Meeletu aeg kulub ikka selle vöö kudumisel. Tegijad pidid tegema ühe vöö 2 päevaga. Minu tempoga saab selle vöö valmis no umbes 2 kuuga.