Esmaspäev, 15. märts 2010

Kohtumine Lottega

Pühapäeval, 14. märtsil, käisime Tartus teater Vanemuises " Detektiiv Lotte´t" vaatamas. No Lotte meeldib ju kõigile lastele, tegelikult on see ka täiskasvanutele väga lõbus vaadata:) Mulle igatahes meeldis väga:)
Kuni etenduse vaheajani ei teadnud, kas saame Lottega pilti teha.
Kodus tegin ka Lottele- Gerli Padarile klaasimaali, mis peaosatäitjale endale väga meeldis! Vaheaja saabudes, saime kauaoodatud JAH vastuse:) Meid viidi teise ruumi, see oli laste mängutuba, kus ootasime natsa aega Lotte saabumist. Lapsed olid nii erutatud, väike Romet lausa värises. Lapsed ei suutnud uskuda, et SEESAMA Lotte, kes oli just hetk tagasi laval, tuleb meie juurde ja teda saab kõigele lisaks veel kallistada:) Ja siis see juhtuski!
Arvan, et lastel oli sama tunne, mis oli mul kui käisin suvel lauluväljakul Madonnat vaatamas/ kuulamas, või veel suurem:)
Imestan, et keegi ei näidanud ühtegi väsimusmärki kuni õhtuni välja, (loe vaikselt) peale minu.
Olen ikka ja jälle veendunud, et head teha või korraldada, on vääääääga hea, tegelikult ka:))))




Neljapäev, 4. märts 2010

Lepatriinud toovad õnne!

Seekord jagavad lepatriinud õnne laiali teater "Vanemuine" Tartus- heade mõtete linnas.
Viibisid nad ka presidendi vastuvõtul. Hiljem selgus, et nii "kõrgetel" inimestel polnud õnne vaja. Arvan, et nad ei teagi, mis tegelikult õnn on!
Mul on väga hea meel, et teatrirahvas annab lepatriinudele ja õnnele võimaluse:)
Tegelikult aastaid tagasi oli mul mõte lepatriinud Vanemuisesse viia, kuid julgusest jäi puudu.
Nüüd olen juba suurem ja julgem:)
Vanemuisesse minnes, valmistusin ja mõtlesin, et mida ja kuidas ma rääkima pean. Uksest sisse minnes, olid need ettevalmistatud mõtted kusagile kadunud:) Rääkisin loo lühidalt ära, hea oli see, et lepatriinusi teati! Minu mõttega oldi kohe nõus, vestlesin toreda ja sõbraliku Keiu Kaljujärvega. Kiire nõustumise järel olin natsa pettunud, noh, et nii kergelt ja imelihtsalt läks:), olin ju valmistunud pikalt ette, a ei läinudki vaja:)))
Nüüd on põhjust käia Tartus tihedamini ja koguda häid ideid uuteks tegemisteks:))))

Kolmapäev, 3. märts 2010

Uudised mulgimaalt!

Mõisakülas minu kallis onu Uno on, aga leiutanud veel parema sõiduvahendi! Eks masu ajal on ikka väga teretulnud sellised lahendused kus kasutatakse olemasolevaid ressursse. Koos oma ustava sõbra Eco abiga on saavutatud tõeline öko lahendus. Sõber koer saab jalutatud ja peremees odavalt ostutuurid tehtud.
Loodame, et lund veel jätkub ja leiutajad sellest innustust saavad!

Esmaspäev, 1. märts 2010

Lepatriinud elavad ka talvel!

Kõikjal on tohutu lumi, nii ka meil siin Soomaal. Niikui läks sulaks, mõtlesin lumest midagigi meisterdada. No ega mu peas ju palju mõtteid ole, ikka oli valik, kas teha lepatriinu või lepatriinu:) Otsustasin teha kõigile muudele variantidele ikkagist lepatriinu:) Õnneks oli mul abiks onutütar Laura.
Nii kühveldasimegi lumehunniku valmis ja värvisime ära:) No natsa ikka vomindasime kaaa:)
Igatahes oli meil lõbus ja külarahval oli jälle põhjust aknast välja vaadata. Mõni eissaanud aru, mis see on ja tuli küsima!
Lepatriinu tehtud ja vaadatud, läksime tuppa, a õues ainult sadas ja sadas:(













Järgmise päeva hommikul nägi meie meistriteos välja sama kobe, kuid veidi "lahja"
Eks nüüd kahaneb lepatriinu iga päevaga:(
Aga tore on see, et suure lume alt tulevad välja ilusad ümarad kivid, mida saab värvida lepatriinudeks:)))


Natukene olen ju kellassepp ka?:)

Alati on ju vaja teada, mis kell on! Seekord ei ole rolex ega romanson, on hoopis orhidee õis. Tegelt saab igale vitraazile selle kellavidina külge tinutada. Kindlasti on paljudel vanast nõukaajast igasuguseid veidraid kelli, miks mitte teha uus:) Ikka ja jälle on ju vaja teada, mis kell on ja mis ilm õues on:) Siis kui kella vaatad, on ka silmadel ilus:)