Pühapäev, 28. juuni 2009

"Puudega õnnelepatriinud" näitus Tartu Ülikooli Lastekliinikus



20. mai sel aastal siis sai lõpuks mu hull mõte puudega lepatriinudest näitus teha teoks, jebedijee:)
Esimese kõne, et näitust kuskil Tartus teha, tegin telefonitsi juba veebruari alguses. Siis tahtsin, et näitus saaks teoks kevade algusel, 21. märts.
Peaasi, et Tartu Ülikooli Kliinikumis. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundus, et ega enne jõule vist saagi:(
Pakuti ka muid kohti, aga mulle meeldis ikka see haigla mõte, vahepeal oli tunne, etkasvõi hoiukapis:)
Just sel kiirel ajal, kolisid ümberkaudsed haiglad Maarjamõisa uude suurde haiglasse. See kolimine võttis mõneks ajaks lepatriinudelt tähelepanu.
Aga 20. mai kell 12.01 sai see teoks ja tähelepanuosaliseks said need puudega lepatriinud küll ja veel:)

Natuke aega ja see lillekorv oli õnnelepatriinudest tühi:)))

Enne arsti juurde minemist, vaatab sind õnneliku pilguga lepatriinu!

Laste mängumaja ja oma tervendavaid pilke jagavad lepatriinud!




Lepatriinud jälgivad lastehaigla sündmusi kõikjal:)



Teisipäev, 16. juuni 2009

Kanamaja valmis, no palk osa!

Seda korda läks kõik õnneks ja tõepoolest kanamaja ehitasid oskustega mehed.
Saabusid nad meile esmaspäeva õhtuks, teisipäeval trotsis hommiku poole vihm, sadu lakkas lõunapaiku ja siis läks töö lahti. No ei olnud siin mingit jobudamist, tööd tehti ikka täie rauaga ja hilisõhtuni välja. Pealegi meestel igati vinged, selleks tööks kohandatud töövahendid.
Kanamaja atraktiivsus seisneb selles, et maja on ehitatud sellise kõrge posti peale. Algselt tundus igati hea mõte ja valmistati raudkonstruktsioon mille peal ta seisab. Kahjuks kui maja valmis sai hakkas maja õõtsuma selle konstruktsiooni peal. Lahendus mõeldi kiirelt välja ja tänaseks probleem kõrvaldatud. Eks sellised viperused tulevad ikka ette kui tahetakse midagi uut ja originaalset teha, aga alati ei tulda kõige peale. Meil siin teadlasi pole, kõik lihtsad töö inimesed, kes ikka katsetuste teel
kogemusi omandavad.
Laupäeval sadas hirmasasti ja päeva lõpu poole läks elektergi ära, pühapäeval rassiti kõvasti tööd. Põlva mehed kibelesid koju, võõrsil elatud juba 7 head päeva. Veel viimased jõupingutused ja mõttetööd ja hakkabki juba valmis saama.










Siin nad, siis muhelevad, kõik käis ikka nii nagu kord ette näeb. Sarikad valmis suundusid mehed kuusepuid hiilima. et valmistada pärg, mis paigaldataske ikka selleks, et peremees välja teeks. No tegelikult oli nii, et ajasime nad seda kuuske otsima, et saaks välja teha. Pudel, mis tehti, oli väike nagu majagi ja mahtus ilusti taskusse ära.






Üks korralik töö peab saama ka korralikku reklaami. Kellel kunagi ka soov miskit palgist oma õuele meisterdada, tutvuge kodulehega, seal ka ilusaid pilte tehtud töödest.

Kolmapäev, 10. juuni 2009

Võhik ei saa aru, mis õige, mis vale.








Mina see võhik olen, kuid samas näen eelmises loos olevate varade vahel ikka väga suurt vahet. Eilsest on Võtikmetsa õuel uued mehed. Meisterdavad meile seekord nüüd kanamaja. No seda ikka selleks, et Eestimaa pealt ikka kanad ära ei kaoks ja lapsed ei peaks kanu loomaaias vaatamas käima. Kui nüüd natuke ausam olla, siis tegelik põhjus on aga selles, et kanad elavad hetkel veel meie tulevases käsitöömajas ja nad peavad selle ju meile loovutama. Need õnnetud hinged, kes aina munevad ja maja ehitada ise ei oska, palusid meil ehitada kanamaja. Kukk oli eriti ülbe ja arvas, et mingit tavalist maja ta küll ei taha, maja peab olema atraktiivne. Mis kõige tähtsam, nad kavatsevad siin meie õuel elada veel mitmed head aastad, selleks peab ka maja vastu pidama mitmed põlvkonnad.

Laupäev, 6. juuni 2009

No sai ikka portsu otsa astutud!

Võtikmetsa õuele tehti välikäimla, just nimelt tehti. Tegelikkuses Janek( Ahha kes on Janek? , Janek on see kena inimene kes rentis MTÜ Võtikmetsa Hobikojale oma lauda, millest MTÜ käsitöömaja hakkab renoveerima) teeb meil kõik ise, aga seekord otsutati nii ,et telliti töö. Ei hakka mehe nime nimetama ja reklaami talle tegema, äkki tahate ka "nii ägedat välikäimlat". Kuidas see mees neid varasid tegi, seda tahaks küll teistele ka näidata. Välikäimla sai igati ontlik aga kui spetsailist seda vaatab siis naeradakse ikka nii mõndagi aega. Palkide kokku panemisest polnud tal ka õrna aimu. Kui see sell maja kokku pandud sai olin ka mina naisterahavas võimeline seda maja kõigutama. Ühesõnaga meil on nüüd kiikuv välikäimla ja kui Teil pole võimalust olnud sellises käimlas end kerganedamas käia, tulge meile!

Puiatu Lasteaed- Algkoolis lepatriinusid tegemas



Kõigil oli oma tehnika:)

Reede, 5. juuni 2009

Kiku kingikott!

Ainult tunne rõõmu, kui meie ümber on nii asjalikud inimesed....Minu endine töökaaslane Kristel Merigan, eriti tubli tibi! Kaege tema kingikotti ja kui vaja ilusat kingitust soetada, siis see ikka parim koht!
http://www.kummutisahtel.edicypages.com/
ja
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=4354
ja
http://kummutisahtel.blogspot.com/
Nii väga tahaks juba, et oleks meie Käsitöömaja juba valmis, kindlasti kutsuks Kristeli juhendama ja õpetama.

Prangli saarel käidud ja nii mõndagi nähtud!

Pilte Prangli saarest ei hakka ma siia üles laadima, aga need sallid mis olid näitusel, need olid küll niiiii armsad. Hirmus tahtmine on kohe poodi joosta ja endale ka materjalid varuda.
Saarel oli vahva ja Prangli rahvas igati positiivne. Meile tehti 3 tunnine eksursioon, mille me enamusajast veetsime GAZ 52 kastis kuhu oli paigaltatud diivanid( meil tegelikult vedas, kuna teise auto kastis olid ümarmaterjalist tehtud pingid, oi neid pepusid, ei kadestanud üldse:)).Giidideks olid väga toredad kohalikud mehed, kes siis ka olid nende veoautode juhid. Suured tänud neile, oli tõesti huvitav ja aeg lendas kiiresti.
Minu pettumus, aga oli Pranglil see, et saare rahvas ei pakkunud minule kui turistile käsitööd kaasa ostmiseks, no oleks tahtnud raha saarele jätta. Kindlasti Prangli naised teevad näputööd, ma kohe ei taha uskuda, et nad pikki õhtuid näputööga ei sisusta. Kahju on aga sellest, et oleks tahtnud tunnustada ja neid innustada, aga seda võimalust meile ei antud.
Natuke veel infot Riina postitusest. http://habajakyla.blogspot.com/2009/06/prangli.html

Lepatriinud Võtikmetsa õuel!

No sellised need lapatriinud on , sa ei tea iial kus nad sind üllatada võivad!

Viltimine ja siidimaal

See nüüd küll vana info, aga tahaks kekutada, et mina nüüd oskan ka vilitda. See nüüd oli kuivviltimine, mis siis tähendab seda, et vilitsime nõelaga. Minu esimene töö ka valmis- kena lilleke, mis sai ka kohe ära kingitud. Riina oli vähemalt nii tulbi, et tegi mu kätetööst pildi. http://habajakyla.blogspot.com/2009_05_01_archive.html
Siidimaali oskus nüüd siis ka omandatud. Minu väike pliks sai ilusa roosa siidisalli.