Reede, 26. veebruar 2010

Eesti nokitseb!

See meie papi Arno sõiduk, mille ta oma kätega kohendas- meisterdas. Mootoriks on kasutatud trušba ( no vat ei tea kuidas see kirjapilt õige oleks) mootor.
Mootor käivitatkse ja propeller viib sind kelguga sinna kuhu hing ihkab... natsa aga pidi olema kehvake juhtida seda asjandust...
Seepärast läks asi remonti ja sõiduki arendus jätkus.
Nüüdseks on juba uus mudel valmiski ,aga sellest natsa hiljem ega siis kõike korraga ka saa...

Heegeldus...


Sedakorda on minu kodu rikkam ühe näorätiku võrra, millel on üks väike pitsike küljes.
Nüüd olen nakatunud pilutamisest. Tänu Hillele(Habaja raamatukogus oli selline raamatki olemas) saan ka ehk ka millegi ilusaga hakkama, no see sõltub jah juba minu oskusest aga kui valmis saan riputan siia ka üles ehk nakatub keegi veel.
Tükk tegemist oli üldse, et leida sellist riiet mida on hea pilutada. Käisin nii mitmeski kaltsukas nii Kosel kui Raplas, aga lõpuks leidsin ikka selle mida vaja oma kodust. Vanaema Hilda (ta oli ikka nii kallis, mhm...) käest sain kungi sellle riidetükikese! Leidsin põhjust veel rohkem sellest riidetükist midagi ilusat teha!

Teisipäev, 23. veebruar 2010

Eesti on käsitööriik!?

Ringi kolades erinevatel saitidel, äratas tähelepanu selline välja hõigatud lause "Eesti on käsitööriik!"http://kasitooriik.blogspot.com/

Mõtisklen siin omi mõtteid ja usun ,et kui see nii oleks siis oleks lõpamta kena küll, aga olen pessimist... aga siiralt loodan,oleme sinna poole jälle teel. TV-s oli kord saade ja seal üks mees ütles, et me oleme mõtetu põlvkond, nimetas ennast ka sinna hulka( mees ehk oli 40-ndates). Olen temaga nõus, sest oleme põlvkond, kes on harjunud kõike poest ostma või kui miski rikkis, siis ise me seda küll ei paranda, kutsume kohale pädeva inimese. Just siin see konks ongi, me ei oska enam ise. Me oleme teoreetikud, lihtsalt õudne kui palju me teame, aga kui midagi vaja teha on, siis ei tee me kärbsepesagi...no loomulikult mitte me kõik, aga see hulk inimkonnast on arvatavasti päris suur.
Olen ülimalt positiivselt meelestatud, et on inimesi ,kes seda muuta soovivad ja meie esiisade ja esiemade oskusi säilitada püüavad ja loomulikult samas käsitööd edasi arenedes, mis on ka väga oluline, sest kaasaajastades käsitööd suudetakse ehk ka noortele käsitöö atraktiivsena hoida.

Ise olen alati olnud avatud midagi uut õppima ja soovitan soojalt, tehke seda Teiegi! Ehk tõesti võime kord öelda, et "Eesti on käsitööriik!".