Mailaadale!

Marss laadale! Sel laupäeval ja pühapäeval!
Loe lisaks:
http://mailaat.ee/
Seekord ka Hobikoda väljas. Mida näitamas - müümas ? Tule kohale ja siis saad teada!

Murutarktorite võistlus toimub laupäeval, ära seda küll vaatamata jäta!

Kivijaht on alanud:)

Mitu kuud ootasin head ja ilusat ilma, et minna kive tooma. Ja siis see ilm tuli!

Esialgne plaan oli minna Hiiumaale. Mitu inimest ütles, et Toilas on ka, olin seda ka ennem kuulnud, kuid kahtlesin natsa. Tahtsin ikka kindlapeale välja minna:)

Paar päeva enne Hiiumaale sõitu, otsustasin, et lähme hoopis mööda Peipsi äärt Jõhvi ja sealt Toilasse. Toilast Võsule ja sealt tagasi koju.

Jõudes Toilasse, ohhsssaaa, oli imestus ikka pirakas:)

Vot selliseid kivimägesid nägin ma küll esimest korda:)

Korjates tekkis aga uus probleem, sest ei suutnud valida:)

Abiks olid mul vanaema ja sõbranna. Kolm tundi tööd ja lisaks kividele oli tuul meie kõhud ikka nii tühjaks puhunud. Otsisime hea pubi Jõhvis, pugisime kõhud täis ja alustasime tagasisõitu koju. Pubi kõrval oli ka hotell, iseenesest ju hea mõte, no tõeliselt raske oli sealt hotelliuksest täiskõhuga mööda minna:) Olime ju nii väsinud ja boonusena oli ka kõht liiga täis, loomulikult tahaks ju leiba luusse lasta:)

kolme tunni pärast olime kodus, valades neid kive kotist kasti, oli küll selline tunne, et läheks uuele ringile:), a teised ei jaksanud:)

Nüüd jääb ainult loota, et oleks ilma! No ja, et seal Toila rannas liiga palju inimesi ei päevitaks, muidu peab neid kõnetama, et palun tõstke korraks jalg üles, ma võtan mõned kivid ära:)

Minu esimesed lillelised!

Seda korda siis käisin veel traatimist õppimas helmehaldajas. Nüüd oskan need helmed ka mõistlikumalt kokku sättida ehteks...aga eks harjutama peab, sest need lahtised aasad ja kinnised aasad, spiraalid ja rõngad, heeringaluud ja oi-oi jne. tuleb ikka korralikult käppa saada.
Millest jutt, eks loe lähemalt:
http://blog.helmehaldjas.ee/opitubade-kalender/opituba-traaditood-algajatele-opetaja-karnaaks/

Siin siis minu esimesed iseseisvad proovikivid (helmed). Need lillad lilled juba nagu natuke õnnestusid. Hetkel need mul veel laual ja ahju pole vee jõudnud, ei jõua ka täna(uneaeg juba). Selles mõttes on see mõnus, võib iga kell pooleli jätta ja naaseda töö juurde siis nt. kui vahepeal üks uni magatud.

Need allpool on minu esimesed kõrvarõngad ja käekett, ise ikkagi tehtud ja natuke vussi läinud roosidest sai Keily omale käeketi. Need roosid ebaõnnestusid täiesti, sest koonerdasin punase saviga. Aga seegi suur asi kui tean, mis järgmine kord paremini teha...

Kelle jaoks uus, kelle jaoks vana - FIMO!

Olen juba pikka aega plaaaninud fimo endale muretseda, raamatu ka organiseerisin, aga mida ei olnud oli fimosavi. Hakkasin siis otsima ja pettumuseks leidsin, et fimo toob maale ainult üks firma ja müük käib läbi neti. http://pood.helmehaldjas.ee/
Ma kohe ei tahtnud sealt tellida, tahaks näppida ja silmaga ikka näha, kas on see värv ikka see värv jne. Järve Selveris, seal käsitööpoes pidi ka fimot müüdama, otsustasin, et eks ma siis sinna pean minema. Linna minekut ka ei olnud veel plaanis ja süda ei andnud ikka rahu. Ekslesin ikka seal helmehaldja kodukal ja siis otustasin, et lähen nende töötuppa. Usutlesin ka õpetajat, et kas kohapeal miskit osta ka saab. Öeldi et saab, sattusin õhinasse ja nüüd siis on käidud. Tõsiselt pos. oli ja olen pisikuga nakatunud. Haige? jah fimohaigus tabas mindki... Sellel pildil punase-mustaga helmed on minu tehtud ja neid oli päris põnev teha.
http://blog.helmehaldjas.ee/wp-content/uploads/2009/09/23-Aprill1.jpg

Savi mätsimine Võtikmetsas!

Algselt oli plaan savi mätsida. Aga plaanid, nagu ikka, jäidki plaanideks. Kui rahvas sel pühapäeval kokku tuli oli mätsimisest asi kaugel. Juhendaja Ursula( http://www.tigukass.ee/index.php?leht=avaleht ) tuli lepitud ajaks kohale ja kohe läks ka tööks lahti. Niisama ei mätsinud keegi, ikka hakati kohe mõtlema, mis see kena asi oleks, millest kodus veel puudus on. Niisiis otsutati, et suurt leivakaussi esialgu tegema ei hakata. Otsused tehti pigem tassi, hernekommikausi või kastmelusika hoidja kasuks. Ursula ei olnud infoga kitsi, kes küsis sai vastuse ja kes vajas rohkem juhendamist see seda ka sai. Ega siin pikalt jorutatud näpud ja savi soojaks ja tööle..... Saime kokku kahel pühapäeval. Esimesel pühapäeval tegime valmis oma kausikesed ja tööd jäid Võtikmetsa kuivama. Teisel pühapäeval hakkasime oma kuivanud töid värvima. No vot, nüüd on see koht kus ma teooriat ei tea, mis värvid need olid jne. Selgemast selgem sai mulle see, et need värvid olid Ursula enda segatud ja neid värve saab osta pulbrina.
Siin oleme uhked, et meil on ikka midagi, mida ette näidata!
Nii mõnegi tööga juhtus nii, et see kas kuivas natuke lõhki, mõranes või veel hullem, läks lihtsalt katki. Saime tõestust sellest, et kui tööd ei ole ahjust läbi käinud, on nad väga õrnad ja neid tuleb käsitseda hellasti.
See oli see pühapäev, kolmas siis... Karmen helistas ja teatas, et meie tööd on valmis ja Piiumetsast teel meie poole. Väga põnev oli seda kasti lahti pakkida!

Üllatuseks oli see, et värvid olid siiski väga muutunud peale seda kui nad olid kuivanud ja üle glasuuritud. Kõik aga oli väga positiivne, nii armsad said ju meie tööd!

Keily kausike sai kohe värvitud munad sisse ja eks ta ole ju efektne (eks ma natsa ju aitasin ka :-))

Stella kausike sai ka väga armas! Tegelikult oli tal neid kaks, aga sellest teisest ei saanud head pilti.:-(

Sirje kausike, koos Pipi välja töötatud Rahkmäe logoga, eriti vinge!

Astrida (minu ema) sai endale ka uue kommikausi, väikese arvate, uskuge mind ta ei tohigi nii palju kommi süüa!

See on minu kauss, eks ta natuke lage sealt seest on, aga mina võin ju kommi süüa ja kui ma sinna ikka mitu pakki sisse panen, ega siis ei paistagi, et seal seest natsa lage on.

Siin on esiplaanil Riina ja Sirje kastmelusika hoidjad, väga originaalsed. Kes ei mõista, siis need on sellised hoidjad, et kui valmistad perele süüa, on sul laual selline lusika alus, kuhu sa oma, mis iganes riista sa siis kasutad, toetad.


Riina kauss, no Riina võiks meist tegelt kõige enam kommi süüa, aga ta ju ei taha, tal kena kausike ka seest, ei pea kommi ostma minemagi.

Aitäh Teile kõigile kes kaasa lõid! Aitäh Karmen, et initsiatiivi enda peale võtsid ja Ursula meile organiseerisid! Aitäh Ursula, et leidsid aega meid juhendada!

Kohtumine Lottega

Pühapäeval, 14. märtsil, käisime Tartus teater Vanemuises " Detektiiv Lotte´t" vaatamas. No Lotte meeldib ju kõigile lastele, tegelikult on see ka täiskasvanutele väga lõbus vaadata:) Mulle igatahes meeldis väga:)
Kuni etenduse vaheajani ei teadnud, kas saame Lottega pilti teha.
Kodus tegin ka Lottele- Gerli Padarile klaasimaali, mis peaosatäitjale endale väga meeldis! Vaheaja saabudes, saime kauaoodatud JAH vastuse:) Meid viidi teise ruumi, see oli laste mängutuba, kus ootasime natsa aega Lotte saabumist. Lapsed olid nii erutatud, väike Romet lausa värises. Lapsed ei suutnud uskuda, et SEESAMA Lotte, kes oli just hetk tagasi laval, tuleb meie juurde ja teda saab kõigele lisaks veel kallistada:) Ja siis see juhtuski!
Arvan, et lastel oli sama tunne, mis oli mul kui käisin suvel lauluväljakul Madonnat vaatamas/ kuulamas, või veel suurem:)
Imestan, et keegi ei näidanud ühtegi väsimusmärki kuni õhtuni välja, (loe vaikselt) peale minu.
Olen ikka ja jälle veendunud, et head teha või korraldada, on vääääääga hea, tegelikult ka:))))

Lepatriinud toovad õnne!

Seekord jagavad lepatriinud õnne laiali teater "Vanemuine" Tartus- heade mõtete linnas.
Viibisid nad ka presidendi vastuvõtul. Hiljem selgus, et nii "kõrgetel" inimestel polnud õnne vaja. Arvan, et nad ei teagi, mis tegelikult õnn on!
Mul on väga hea meel, et teatrirahvas annab lepatriinudele ja õnnele võimaluse:)
Tegelikult aastaid tagasi oli mul mõte lepatriinud Vanemuisesse viia, kuid julgusest jäi puudu.
Nüüd olen juba suurem ja julgem:)
Vanemuisesse minnes, valmistusin ja mõtlesin, et mida ja kuidas ma rääkima pean. Uksest sisse minnes, olid need ettevalmistatud mõtted kusagile kadunud:) Rääkisin loo lühidalt ära, hea oli see, et lepatriinusi teati! Minu mõttega oldi kohe nõus, vestlesin toreda ja sõbraliku Keiu Kaljujärvega. Kiire nõustumise järel olin natsa pettunud, noh, et nii kergelt ja imelihtsalt läks:), olin ju valmistunud pikalt ette, a ei läinudki vaja:)))
Nüüd on põhjust käia Tartus tihedamini ja koguda häid ideid uuteks tegemisteks:))))