Uudised mulgimaalt!

Mõisakülas minu kallis onu Uno on, aga leiutanud veel parema sõiduvahendi! Eks masu ajal on ikka väga teretulnud sellised lahendused kus kasutatakse olemasolevaid ressursse. Koos oma ustava sõbra Eco abiga on saavutatud tõeline öko lahendus. Sõber koer saab jalutatud ja peremees odavalt ostutuurid tehtud.

Loodame, et lund veel jätkub ja leiutajad sellest innustust saavad!

Lepatriinud elavad ka talvel!

Kõikjal on tohutu lumi, nii ka meil siin Soomaal. Niikui läks sulaks, mõtlesin lumest midagigi meisterdada. No ega mu peas ju palju mõtteid ole, ikka oli valik, kas teha lepatriinu või lepatriinu:) Otsustasin teha kõigile muudele variantidele ikkagist lepatriinu:) Õnneks oli mul abiks onutütar Laura.
Nii kühveldasimegi lumehunniku valmis ja värvisime ära:) No natsa ikka vomindasime kaaa:)
Igatahes oli meil lõbus ja külarahval oli jälle põhjust aknast välja vaadata. Mõni eissaanud aru, mis see on ja tuli küsima!
Lepatriinu tehtud ja vaadatud, läksime tuppa, a õues ainult sadas ja sadas:(













Järgmise päeva hommikul nägi meie meistriteos välja sama kobe, kuid veidi "lahja"
Eks nüüd kahaneb lepatriinu iga päevaga:(
Aga tore on see, et suure lume alt tulevad välja ilusad ümarad kivid, mida saab värvida lepatriinudeks:)))

Natukene olen ju kellassepp ka?:)

Alati on ju vaja teada, mis kell on! Seekord ei ole rolex ega romanson, on hoopis orhidee õis. Tegelt saab igale vitraazile selle kellavidina külge tinutada. Kindlasti on paljudel vanast nõukaajast igasuguseid veidraid kelli, miks mitte teha uus:) Ikka ja jälle on ju vaja teada, mis kell on ja mis ilm õues on:) Siis kui kella vaatad, on ka silmadel ilus:)

Eesti nokitseb!

See meie papi Arno sõiduk, mille ta oma kätega kohendas- meisterdas. Mootoriks on kasutatud trušba ( no vat ei tea kuidas see kirjapilt õige oleks) mootor.
Mootor käivitatkse ja propeller viib sind kelguga sinna kuhu hing ihkab... natsa aga pidi olema kehvake juhtida seda asjandust...
Seepärast läks asi remonti ja sõiduki arendus jätkus.
Nüüdseks on juba uus mudel valmiski ,aga sellest natsa hiljem ega siis kõike korraga ka saa...

Heegeldus...

Sedakorda on minu kodu rikkam ühe näorätiku võrra, millel on üks väike pitsike küljes.

Nüüd olen nakatunud pilutamisest. Tänu Hillele(Habaja raamatukogus oli selline raamatki olemas) saan ka ehk ka millegi ilusaga hakkama, no see sõltub jah juba minu oskusest aga kui valmis saan riputan siia ka üles ehk nakatub keegi veel.

Tükk tegemist oli üldse, et leida sellist riiet mida on hea pilutada. Käisin nii mitmeski kaltsukas nii Kosel kui Raplas, aga lõpuks leidsin ikka selle mida vaja oma kodust. Vanaema Hilda (ta oli ikka nii kallis, mhm...) käest sain kungi sellle riidetükikese! Leidsin põhjust veel rohkem sellest riidetükist midagi ilusat teha!

Eesti on käsitööriik!?

Ringi kolades erinevatel saitidel, äratas tähelepanu selline välja hõigatud lause "Eesti on käsitööriik!"http://kasitooriik.blogspot.com/

Mõtisklen siin omi mõtteid ja usun ,et kui see nii oleks siis oleks lõpamta kena küll, aga olen pessimist... aga siiralt loodan,oleme sinna poole jälle teel. TV-s oli kord saade ja seal üks mees ütles, et me oleme mõtetu põlvkond, nimetas ennast ka sinna hulka( mees ehk oli 40-ndates). Olen temaga nõus, sest oleme põlvkond, kes on harjunud kõike poest ostma või kui miski rikkis, siis ise me seda küll ei paranda, kutsume kohale pädeva inimese. Just siin see konks ongi, me ei oska enam ise. Me oleme teoreetikud, lihtsalt õudne kui palju me teame, aga kui midagi vaja teha on, siis ei tee me kärbsepesagi...no loomulikult mitte me kõik, aga see hulk inimkonnast on arvatavasti päris suur.
Olen ülimalt positiivselt meelestatud, et on inimesi ,kes seda muuta soovivad ja meie esiisade ja esiemade oskusi säilitada püüavad ja loomulikult samas käsitööd edasi arenedes, mis on ka väga oluline, sest kaasaajastades käsitööd suudetakse ehk ka noortele käsitöö atraktiivsena hoida.

Ise olen alati olnud avatud midagi uut õppima ja soovitan soojalt, tehke seda Teiegi! Ehk tõesti võime kord öelda, et "Eesti on käsitööriik!".

Külm versus randmesoojendaja:)

Külm pakane poeb vägisi jopevarrukast sisse. Talvega on selga kasvanud paras ports rasva ja jopevarrukad on natsa lühemaks jäänud:) Selle vastu aitab ilus ja praktiline randmesoojendaja!
Nägin paar kuud tagasi, sügisel, koolitusel ühel naisel midagi taolist ümber randmete. Kuid temal oli riidenarts seotud ümber randmete. Kohvipausil küsisin, et milleks need head on, tema ütleski, et külm jopevarrukast sisse ei poeks.
Koju tulles, rääkisin kohe vanaemale. Tema ei saanud päris täpselt aru, mida ma tahan, no ma ei oska ju hästi seletada ka ju. Nii vajuski asi unarusse, kuniks tulid käre pakane ja ajaleht Postimees lisa Arter:) Seal olid need randmesoojendajad moe eris. Enne kui mina jõudsin ärgata, oli vanaemal pool juba tehtud:)
Arteris olid need hea hinnaga, 352.- krooni:( Isetehtud on aga palju ilusam ja vanaema kudus sinna lisaks veel hõbelõnga! Kui tahad tehke järgi või küsi endale kaa, soodsamalt ja koos hõbelõngaga!