PEAN kohe panema siia lingi Juhani postitusest tema enda blogis. Mina ei teadnud ka sellest midagi.
http://soomets.blogspot.com/2009/10/breaking-news-kouel-kov-2009-teemadel.html
teisipäev, 13. oktoober 2009
Zellu Kirbuturg ootab sind!
Leidsin sellise põneva asja. Panen siia lingi. http://www.zellu.ee/?p=kirbuturg
Kes seal käinud on võiks rääkida oma muljetest... Pean loomulikult plaani ise ka sinna vaatama minna.
Viimasel ajal olen end pidevalt unustanud isetegijate kodukale, ehk kohtab mõnda neist kirbukalgi.
http://www.isetegija.net/phpBB2/index.php
Kes seal käinud on võiks rääkida oma muljetest... Pean loomulikult plaani ise ka sinna vaatama minna.
Viimasel ajal olen end pidevalt unustanud isetegijate kodukale, ehk kohtab mõnda neist kirbukalgi.
http://www.isetegija.net/phpBB2/index.php
Müügilett!
Vahepeal kui mina käisin näppe sügamas linnas vitraazi töötoas, tegid mehe võtikmetsas rasket tööd. Tegelikkuses on asi nii, et üks firma tellis müügiletid mis näeksid välja arhailised, no minu meelest on nad piisavalt arhailised.Nüüd ootame vastust kas neile sobib, see on näidis ja äkki peab miskit veel muutma. Katusel on hetkel lihtsalt suvaline kile tükk, sinna on tegelikkuses mõeldud present, mida hetkel meil panna pole... Kui neile ei sobi siis meile käsitöömaja juurde sobib see raudselt, mida iganes siis seal teha saab. Või läheme tulevikus ise sellega kuskile käsitöölaadale, meil siis müügilett olemas, no seda juhul kui telllijale see ei sobi...
Vitraazi töötuba...
Eile käisin klassikalise vitraazi töötoas näppe sügamas. Ootused olid suured kuid pidin natuke pettuma. Hilinesin ebaviisakalt, minu siirad vabandused ka õpetaja ees. Kuidas aga oli see töötuba mõeldud ei saanud ma aru. Kas töötuba oligi selleks mõeldud, et õpetaja teeb asja hästi raskeks ja keeruliseks, siis ei hakka keegi tulevikus seda asja harrastama või oleks pidanud ikka rääkima asjadest nii nagu tänapäevaste vahenditega võimalik teha on.
Õpetaja kasutas kohutavaid jootekolbe, mis on pärit eelmisest sajandist kui nii võib öelda ja jootevedeliku asemel kasutas küünlavaha, mis on ka loomulikult hea teada, et ka nii saab, aga tööd ei taha sellega, eriti algajal, hästi välja tulla. Nuriseda võiks veel selle üle, et õpetaja oli mossitamise etalon ja huumoriga (no kõigil ei ole seda jah) peaks ka rohkem tutvust tegema.
Üldiselt sain vastused enda jaoks mille järgi sinna läksin, aga positiivne elamus jäi saamata.
Punkt.
Ahajaa ja see kõik maksis 960 kr. 2 päeva - kokku 6 akadeemilist tundi, mina isiklikult küll veetsin nende seltsis ainult teise päeva mis kestis 3 ak.tundi. Sellega tahan ma seda öelda, et nuriseti töötoa hinna üle kui meil Võtikmetsas oli tiffanivitraazi töötuba. Panen lingi kus sellest rohkem juttu http://habajakyla.blogspot.com/2009/03/tiffani-vitraaz.html ja
Oi kuidas mulle meeldib mõelda või mis see nüüd siis oligi, äkki ikka heegeldada!
Vahepeal oli vaja palju mõelda või õigemine tundsin, et oleks vaja aeg maha võtta. Üks kõige mõnusam tegevus on heegeldamine kui tahad oma mõtteid korrastada. 
Pole tõsiselt ammu heegeldanud ja pealegi olin oma laudlinikutest surmani tüdinenud.
Nüüd siis natukeseks vaim värksem, sest sai ju mõeldud ja koduke on saanud uue kaunistuse. Näpud aga jäid sügelema, aga uut ettevõtmist ei julge ka võtta, sest ma ei oska ju mõsitlikult seda teha ning kahjuks kipuvad kõik muud tööd kohe unarusse jääma. Oi kuidas mulle meeldib mõelda või mis see nüüd siis oligi, äkki ikka heegeldada!
teisipäev, 6. oktoober 2009
Käsitöömaja sisustus!
Eile siis oli järjekordne leaderi tähtaeg, seekord, siis küsime PRIA-st toetust sisustusele.
Tegelikkuses on see juba naljanumber kui mina kuskile projekti esitan, ikka viimsel minutil. Eile läks paremini, kellaaeg oli fikseeritud, projekti tähtaeg oli 5. okt. 2009 kell 15.00, mina jõudsin kohale kuskil 14.40 paiku, kihutasin..
Põhjus selles, et oli veel vaja parandada kööginurga tehnika pakkumist, aga kui see oli juba minuni jõudnud oli vaja ka muutused sisse viia projektis endas. Juhtus, aga selline lahe asi, et elekter läks ära ja ei tulnudki tagasi. Hakkasin elektrit otsima, et saaks oma asjad välja ka printida, aga kus sa sellega ,isegi Habajal ei olnud elektrit. Järgmine variant oli Kose, ema juurde- vedas, seal jätkus elektrit mullegi..
Kunagi oli selline lugu kui tahtsime korraldada vene lastele laagreid, projekti tähtaeg oli samuti fikseeritud ja kui siis lõpuks sellega kohal olin kuhu pidi esitama, siis saime kellaajaks 12.59 kella 13.00 oli aega. Tookord jõudsime ikka väääääga täpselt ja seda selle riskiga, et kihutasime linnas, ei julge seda siia kirja pannagi kui kiiresti, võin ainult mainida, et maanteel sõidetakse ka vahest nii kiiresti, aga politsei on sealgi kuri...
Eelmisel aastal lõpetasin kooli, I Studiumi, tookord aitas nutt ja hala. Kuna ma olen selline udupea, siis mingil hetkel avastasin, et olen vist valesti aru saanud diplomitöö eelkaitsmise tähtajast ja kui ma kooli helistasin, et millal peaksin esitama oma töö, et tulla eelkaitsmisele, siis öeldi ,et EILE. Ma olin sokis, esimese hetkena pillisin, teisel hetkel helistasin juba kooli tagasi rääkisin, et mul on töö valmis, aga sain tähtaegadest valesti aru jne. Öeldi, et eks too homme ära. Siis see algas, istusin arvuti taha päeval kell 12 00 ja tõusin sealt järmisel päeval kell 13 paiku, kihutasin jälle autoga linna poole ja esitasin ära.
Reelikaga tihti peale on see lugu, et me läheme kuskile, tema kibeleb, hakkaks minema, kell juba palju aga mina ikka veel teen miskit muud või uimerdan niisama. Ükskord ma küsisin ta käest kas me oleme kuhugi hiljaks jäänud? Oleme alati ikka jõudnud sinna kuhu vaja ja ajas püsinud,aga jah millise hinnaga, eks ma kihuta siis kui aega vähe.
Miks ma seda üldse rääkima hakkasin, ju vist sellepärast, et mul oli vaja endal ka aru saada. Igavesti see õnn ei kesta, pean ennast muutma hakkama, sest muidu on arvatavasti oodata pisaraid. Inimene on ju selline, et õpib ainult oma tehtud vigadest, kas see on ka nii võimalik, et ma ei pea pettuma ja olengi homsest inimene, kes hakkab aegasasti kõike tegema ja ei jää enam iial aja hätta.
Tegelikkuses on see juba naljanumber kui mina kuskile projekti esitan, ikka viimsel minutil. Eile läks paremini, kellaaeg oli fikseeritud, projekti tähtaeg oli 5. okt. 2009 kell 15.00, mina jõudsin kohale kuskil 14.40 paiku, kihutasin..
Põhjus selles, et oli veel vaja parandada kööginurga tehnika pakkumist, aga kui see oli juba minuni jõudnud oli vaja ka muutused sisse viia projektis endas. Juhtus, aga selline lahe asi, et elekter läks ära ja ei tulnudki tagasi. Hakkasin elektrit otsima, et saaks oma asjad välja ka printida, aga kus sa sellega ,isegi Habajal ei olnud elektrit. Järgmine variant oli Kose, ema juurde- vedas, seal jätkus elektrit mullegi..
Kunagi oli selline lugu kui tahtsime korraldada vene lastele laagreid, projekti tähtaeg oli samuti fikseeritud ja kui siis lõpuks sellega kohal olin kuhu pidi esitama, siis saime kellaajaks 12.59 kella 13.00 oli aega. Tookord jõudsime ikka väääääga täpselt ja seda selle riskiga, et kihutasime linnas, ei julge seda siia kirja pannagi kui kiiresti, võin ainult mainida, et maanteel sõidetakse ka vahest nii kiiresti, aga politsei on sealgi kuri...
Eelmisel aastal lõpetasin kooli, I Studiumi, tookord aitas nutt ja hala. Kuna ma olen selline udupea, siis mingil hetkel avastasin, et olen vist valesti aru saanud diplomitöö eelkaitsmise tähtajast ja kui ma kooli helistasin, et millal peaksin esitama oma töö, et tulla eelkaitsmisele, siis öeldi ,et EILE. Ma olin sokis, esimese hetkena pillisin, teisel hetkel helistasin juba kooli tagasi rääkisin, et mul on töö valmis, aga sain tähtaegadest valesti aru jne. Öeldi, et eks too homme ära. Siis see algas, istusin arvuti taha päeval kell 12 00 ja tõusin sealt järmisel päeval kell 13 paiku, kihutasin jälle autoga linna poole ja esitasin ära.
Reelikaga tihti peale on see lugu, et me läheme kuskile, tema kibeleb, hakkaks minema, kell juba palju aga mina ikka veel teen miskit muud või uimerdan niisama. Ükskord ma küsisin ta käest kas me oleme kuhugi hiljaks jäänud? Oleme alati ikka jõudnud sinna kuhu vaja ja ajas püsinud,aga jah millise hinnaga, eks ma kihuta siis kui aega vähe.
Miks ma seda üldse rääkima hakkasin, ju vist sellepärast, et mul oli vaja endal ka aru saada. Igavesti see õnn ei kesta, pean ennast muutma hakkama, sest muidu on arvatavasti oodata pisaraid. Inimene on ju selline, et õpib ainult oma tehtud vigadest, kas see on ka nii võimalik, et ma ei pea pettuma ja olengi homsest inimene, kes hakkab aegasasti kõike tegema ja ei jää enam iial aja hätta.
reede, 2. oktoober 2009
Klaasist aju TÜK Neurokirurgiasse:)
Kinkisin kunagi oma kallile arstile ühe vitraazi, siis kui nad veel vanas majas asusid.
Kui arstipere uude Maarjamõisa haiglasse kolisid, riputati see moonivitraaz arstide tuppa aknale.
Kui seda seal nägin, tundus mulle, et see kohe üldse ei sobi sinna.
Ootasin ja ootasin, et äkki tuleb mingi geniaalne mõte, aga ei noh:(
Mõtlesin, et OK, peavad selle mooniga leppima. Aga hinges ei saanud ikka rahu.
Alles kodus olles, öösel, tabasin ennast mõttel, et teen aju:), noh sellise geniaalse ja andeka inimese värvika aju, peaaegu nigu mul endal:) Mul on küll see geniaalsus ära lõigatud ja asemele kasvavad keniaalsed:))) Tegelt näeb ju igaüks asju ummamuudu, peaasi, et ise õnnelikud ja rahul oleme!
Kui arstipere uude Maarjamõisa haiglasse kolisid, riputati see moonivitraaz arstide tuppa aknale.
Kui seda seal nägin, tundus mulle, et see kohe üldse ei sobi sinna.
Ootasin ja ootasin, et äkki tuleb mingi geniaalne mõte, aga ei noh:(
Mõtlesin, et OK, peavad selle mooniga leppima. Aga hinges ei saanud ikka rahu.
Alles kodus olles, öösel, tabasin ennast mõttel, et teen aju:), noh sellise geniaalse ja andeka inimese värvika aju, peaaegu nigu mul endal:) Mul on küll see geniaalsus ära lõigatud ja asemele kasvavad keniaalsed:))) Tegelt näeb ju igaüks asju ummamuudu, peaasi, et ise õnnelikud ja rahul oleme!
Tellimine:
Postitused (Atom)