kolmapäev, 30. detsember 2009

Peale jõule:)


Juba pikemat aega on valitsenud kõikjal jõulumeeleolu, nii ka minul. Algas see mul juba natsa peale septembrit, kui mõned tuttavad tahtsid mõnda jõuluteemalist vitraazi:)
Kui need "päris jõulud" käes olid, olin ma kogu sellest jõulutrallist natsa tüdinenud.
A ega sellepärast need "tõsisemad" jõulutoimetused tegemata jäänud, kuusk toas ja ehtsad verivorstid kõhus:)
Mõnda aega juba kibelesin teha mingit vitraazi, tegingi nn. lillepotile ilusa ja klaasist maailma ümber, mis leidis ka kohe omaniku.
Ikka tuleb lõpuks välja, ükskõik mida ma ka ei teeks, et tina panna on megalahe ja sellest jääb sõltuvusse:)
HEAD VANA-AASTA LÕPPU!

teisipäev, 17. november 2009

Alusta oma ettevõttega!

Praegusel masu ajal on just õige aeg mõelda, et äkki ei peakski otsima töökohta tööandja juures, vaid hea idee, mis on mõlkunud peas kuid pole leidnud rakendust realiseerida ja olla iseendale tööandja. EAS korraldab häid koolitusi, kus saab oma hea idee paberile panna, vormida korralik äriplaan ja ega siis enam aega pole, realiseerima!

Mulle tuli postkasti selline pakkumine. Kasutage võimalust, tõsiselt odav ja kindlasti ei jookse ükski uus teadmine mööda külge maha.....

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldavad täiendava :

EESTI KEELSE baaskoolituse alustavatele ettevõtjatele
Koolitus annab vajalikud baasteadmised oma ettevõtte käivita¬miseks ja edukaks jätkamiseks.
Koolituse teemad:
• Ettevõtluse alused
• Ärlplaan ja selle koostamine
• Toode ja turundus
• Finantsplaneerimine
• Väikeettevõtte raamatupidamise ja maksustamise alused
• Tööõigus ja tööohutus

Koolituse viivad läbi kogenud õppejõud ja tugevad spetsialistid. Individuaalsed konsultatsioonid kogu kursuse vältel. Koolituse käigus valmib äriplaan.
Koolitus toimub:

30.11.09
01.12.09
03.12.09
08.12.09
10.12.09
15.12.09
16.12.09
Mainori Kõrgkoolis, Suur-Sõjamäe 10a kell 9.30-17.30
Osalemistasu 700 krooni, sisaldab materjale ja kohvipause, ei sisalda lõunasööki.
Palume registreeruda koolitusele hiljemalt 24.novembriks 2009

Täiendav info ja registreerimine:
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus,
e-post: ervin@heak.ee Tel. 53 001 133.

neljapäev, 12. november 2009

Levitan infot! HOONETE KULTUURILOOLINE VÄÄRTUS

Viimase 15 aasta ehitusbuumiga kerkinu ja meie euroopalik elamupoliitika pole palju panustanud Eesti elamufondi kvaliteeti ja isikupärasse. Linna, asula ja hajaasustuse nägu ehk paiga vaim (genius loci) kujuneb füüsilise keskkonna omadustest ja seal elavate inimeste tegevuse ning väärtushinnangute koosmõjust tulenevalt.

Paide Säästva Renoveerimise Infokeskuse eesmärk on aidata kaasa traditsiooniliste ehitiste väärtustamisele ja nende säilimisele.
Arukalt talitades on vanu maju renoveerides võimalik säilitada omanäolist ja ehedat ajalugu, levitada sallivust ja keskkonnaga arvestamist, saavutada majanduslikku efekti ja säästa ressursse. Kokkuvõttes luua sellist omanäolist elukeskkonda, mida ei ole võimalik saavutada kaasaegses ehituses.

21 november kell 11.00 Paide SRIK-is (Tallinna t 11) loeng HOONETE KULTUURILOOLINE VÄÄRTUS
Lektoriks tuntud puitmajade ehitushooldespetsialist Lea Täheväli Stroh, kes kindlameelselt seisab miljööväärtuslike majade korrastamise eest ja õpetab majaomanikke oma probleemidega ise toime tulema.

Väärtustame koos vanu maju!

Heli Aade
Paide SRIK5 81 81 261http://www.srik.ee/http://www.weissenstein.ee/

pühapäev, 8. november 2009

Jätku leiba!

Tedasin kindlalt, et leiva tegemine on suur teadus ja teadsin kindlalt ka seda, et mina ei hakka kunagi leiba ise tegema. Viimastel aastatel on olnud laatadel erinevaid pakkujaid, kes teevad ise leiba ja olen alati kõik ka ära maitsnud ja kaasagi ostnud, aga nägu on alati vingu jäänud... Vanasti kui õppisin Olustveres mesindust ja elasin ühikas ning koos meiega veel väga palju noori, oli nende seas ühed Saarlased. Nad tõid kodust kaasa kodus valmistatud leiba ja see maitse, see maitse kummitab mind siiani... otsin ja otsin aga ei leia.
Otsides seda maitset, olen nakatunud oma mehegi otsima seda õiget... kord ta küsis, et no millal sa ise selle leivategemise selgeks õpid? Arvasin tõesti, et seda on vaja õppima minna, see selline teadus ju.

Juhuslikult netis surfates leidsingi ühel päeval koolituse, juhendajateks kogenud leivategijad Ruti ja Ilvi.
Koolitus oli väga ülevaatlik, saime kõik rääkida miks me koolitusele tulime ja millne on meil kokkupuude leiva tegemisega. Inimesi oli igasuguseid, kes osaks ainult plaadikooki teha ja kes oli leiba juba ennegi teinud aga nagu aru sain siis ei olnud nad tulemusega rahul. No mina rääkisin ikka seda jälle, et otsin seda maitset. Vedasin kaasa ka Riina ja Sirje ja seda nad ka seal kõigile rääkisid et mina ja minu mees oleme süüdi ,et nemad tahavad leiba teha või mis pidi see nüüd oligi, et oleme süüdi et nad seal kohal olid, no üldiselt segane jutt...
Kui oli vaja segada taigent oli Riina kohe platsis ja käsi külge löömas, Pipi ja Keily loomulikult olid ka väga asjalikult asja jälgimas.
Meid oli koolitusel ikka päris palju, aga see ei seganud üldse, sest kõk, kes vähegi tahtsid kätt külge lüüa, seda ka said teha.Vahepeal kui Keily suutis sealt laua juurest ära tulla ,kus meile olid soojad leivad maitsmiseks pandud( ta sõi nii palju et mul oli juba piinlik), leidsid lapsed omalmoel tegevust... meie aga muudkui kuulasime kõrvad kikkis, mida milleks, kui palju ja miks nii on hea ja miks nii pole vaja ja kes pritsib ja kes ei pritsi jne.
Järgmisel pildi on jäädvustatud seda õndsat hetke kui me kõik omale uue pereliikme saime. Elab ta küll külmkapis ja on üsna vagane aga kui temaga leiba tegema hakata siis lööb sellise vungi sisse et terve tuba on seda "lõhna" täis( tegelikkuses see "lõhn" sarnaneb selle järgi nagu oleks keegi pohmelli haisudega toas). See aga ei häiri meid üldse, sest see kõik ülla eesmärgi nimel, süüa enda tehtud leib. Nüüdseks olen kodus juba 4 korda ise leiba teinud, see teeb kokku 12 leiba. Seemneleiba, singileiba ja harilikku-ilma lisanditeta leiba.
Ütleksin enda kiituseks ka seda, et kõik leivad on päris hästi ka õnnestunud, no vähemalt ise olen rahul ja keegi pole julenud laita(ega nad julge ka, mul ju nii tähtis nägu peas, kui leiba teen).

neljapäev, 22. oktoober 2009

Vahelduseks natsa heegeldamist:)


Erinevates blogides ringi kolades tuli tahtmine, vahelduseks kividele ja klaasidele, isu heegeldada. Juba aastaid on niiett, kord kivid peal siis klaas all ja vastupidi:)))
Tegelt hakkasin seda ingli juba mitu aastat tagasi tegema, otsisin üles ja tegin lõpuni!
Selle "heegeldusingliretsepti" andis mulle üks tore memm kunagi haiglas olles.
Mulle heegeldamone ja heegeldused väga meeldivad, a mul on seda väääga raske teha, näen ju neid sõlmi niiiiipalju korraga, ja võta siis näpust, milline see õige on ja iga uue "haarde" juures hoiad pöialt, et oleks ometi seekord õige:) See tuli hea lause!
Pärast olid silmad punased ja jooksid pisaraid:(, a ma olen jäär, mis jäär noh:) Ikka võiduka lõpuni!!! Pole must siiani keegi ega miski jagu saanud, isegi arstid:))) Mis siis heegeldusest:)





Seda poolikut inglit otsides leidsin ka ühe ammuse luigeparve, mille on teinud mu vanaema vanatädi väga-väga palju aastakümneid tagasi!Uskumatult tervena on see luigeparv säilinud! Natsa pesemist ja tärgeldust ning tulemus on niii ilus:) Ma ei ole selliseid luiki kusagil näinud, kindlasti neid kellegil on. Niipalju siis heegeldamistest läbi kivide ja klaaside, a hetkel süüteroosid ja vitraaziriputuspuu kaa:)




teisipäev, 20. oktoober 2009

Rooside tegemine!

Eks ikka saab kui linki kui vaja. Kristel on väga hea õpetuse kokku pannud.

http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=4354&singlepost=38020

esmaspäev, 19. oktoober 2009

Roosiga tuli ahju:)

Paar kuud tagasi õpetas Maalehes tulesüütamisroose tegema. A mulle meeldisid need kohe, kui nägin neid Kiku blogis. Arvasin siis, et neid on jube keeruline teha ja, et nendega igavene mässamine.
Eile tundus kuidagi eriti "eijoleaega" päev olevat ja siis tuli see Maalehe õpetus meelde.
Nii lükkasin kiired asjad edasi ja hakkasin meisterdama:)
Nii lahe on neid roosinupukesi teha!
Teen neid kindlasti veel!
Õhtupoole pesin kive, tegin pliidialla tule ja ossa, kui mõnus, vauhhh ja puud põlesid:)
Süütasin ju tulesüütamisroosiga!
Niiett otsige oma vanad ja poolikud küünlajupid sahtlipõhjast üles ja tehke järgi!!!
Mina sain kummutisahtlisse päris palju ruumi juurde:)))

reede, 16. oktoober 2009

Võrkpall on võrratu!

Posted by PicasaHooaeg on alanud!
Igal reedel kell 20.00 mängime Harmi kooli võimlas võrkpalli. Kes tahaks meiega liituda, see liitugu. Margo Rosar on meie boss kelle sõna me kuulame. Mehed ja naised mängivad koos, naised on meil lihtsalt nii kõvad profid et võivad vabalt algajate meestega koos mängida. Tule Sinagi kui Sinu unistus on võrratut võrkpalli võrratult mängida!

Raamatulaadale!


kolmapäev, 14. oktoober 2009

Projekti kirjutamise ja juhtimise koolitus läbi

Saigi läbi see koolitus. Õnneks saan osaleda ka järgmisel MTÜde koolituskursusel, kus on teemaks MTÜde teenuse pakkumine ja tootearendus.
Läbisaanud kursus oli igati kosutav ja täiendav!
Nüüd olen siis oskustega projektikirjutaja, kheniaalne:)
Koolituspäeva lõpuks sain aga piraka üllatuse osaliseks ses mõttes, et kursusel osalejad polnudki nii kheniaalsed, kui esimesel päeval tundus:(
Esimese päeva lõpus anti meile koduseks ülesandeks koostada projekt, noh nigu näitena, aga ikka reaalne, mida saaks teostada.
Paljud koolitusel osalejad võtsid rahalised kulud kodulaest! Tegin ettepaneku moodustada OÜ Kodulagi, vat kus oleks turgu:)
Koolitaja Doris Tupits hoidis ikka latti kõrgel, vot on inimene, kes isegi mulle tegi asjad puust ja punaselt selgeks, Annely teeb ka, kusjuures nad mõlemad säilitavad täieliku rahu, kui mulle midagi seletavad:)))
Niiett hakkame nüüd kirjutama!!!

Vitraaz häda pärast:)


Elan külas keskmises majas. Parempoolne maja on juba pea 20 aastat seisnud tühjana. Umbes aasta tagasi osteti see ära ja nüüd käib seal aeg- ajalt mõni töömees.
Köögi aknast välja vaadates, näen hästi, mis naabermaja köögis toimub:) Ja vastpidi!
Kui köögis sõin, oli tihti tunne, et jätaks nagu kellegi söömata:(
Võiett äkki söön liiga palju, noh nigu suutäied olekd loetud...
Selline ebamugav:)
Siis tuligi mõte teha akna äärtesse vitraaziribad, välja näeb ilusti, päike paistab endiselt sisse! A naabrimees enam minu päevamenüüd ei näe...
Vitraaze läksin puhtaks pesema sauna juurde, sest need natsa suured kodus pesemiseks. Teel sauna, sain külaelanikelt mitu tellimust, kellel peaaegu sama probleem, tegelt ilus ka ju:)
Vähemalt on nüüd privaatsus kaunilt tagatud:)))

teisipäev, 13. oktoober 2009

Vallavanema kandidaadid kohtuvad valijatega !

PEAN kohe panema siia lingi Juhani postitusest tema enda blogis. Mina ei teadnud ka sellest midagi.
http://soomets.blogspot.com/2009/10/breaking-news-kouel-kov-2009-teemadel.html

Zellu Kirbuturg ootab sind!

Leidsin sellise põneva asja. Panen siia lingi. http://www.zellu.ee/?p=kirbuturg
Kes seal käinud on võiks rääkida oma muljetest... Pean loomulikult plaani ise ka sinna vaatama minna.
Viimasel ajal olen end pidevalt unustanud isetegijate kodukale, ehk kohtab mõnda neist kirbukalgi.
http://www.isetegija.net/phpBB2/index.php

Müügilett!

Vahepeal kui mina käisin näppe sügamas linnas vitraazi töötoas, tegid mehe võtikmetsas rasket tööd. Tegelikkuses on asi nii, et üks firma tellis müügiletid mis näeksid välja arhailised, no minu meelest on nad piisavalt arhailised.
Nüüd ootame vastust kas neile sobib, see on näidis ja äkki peab miskit veel muutma. Katusel on hetkel lihtsalt suvaline kile tükk, sinna on tegelikkuses mõeldud present, mida hetkel meil panna pole... Kui neile ei sobi siis meile käsitöömaja juurde sobib see raudselt, mida iganes siis seal teha saab. Või läheme tulevikus ise sellega kuskile käsitöölaadale, meil siis müügilett olemas, no seda juhul kui telllijale see ei sobi...














Vitraazi töötuba...




Eile käisin klassikalise vitraazi töötoas näppe sügamas. Ootused olid suured kuid pidin natuke pettuma. Hilinesin ebaviisakalt, minu siirad vabandused ka õpetaja ees. Kuidas aga oli see töötuba mõeldud ei saanud ma aru. Kas töötuba oligi selleks mõeldud, et õpetaja teeb asja hästi raskeks ja keeruliseks, siis ei hakka keegi tulevikus seda asja harrastama või oleks pidanud ikka rääkima asjadest nii nagu tänapäevaste vahenditega võimalik teha on.
Õpetaja kasutas kohutavaid jootekolbe, mis on pärit eelmisest sajandist kui nii võib öelda ja jootevedeliku asemel kasutas küünlavaha, mis on ka loomulikult hea teada, et ka nii saab, aga tööd ei taha sellega, eriti algajal, hästi välja tulla. Nuriseda võiks veel selle üle, et õpetaja oli mossitamise etalon ja huumoriga (no kõigil ei ole seda jah) peaks ka rohkem tutvust tegema.
Üldiselt sain vastused enda jaoks mille järgi sinna läksin, aga positiivne elamus jäi saamata.
Punkt.
Ahajaa ja see kõik maksis 960 kr. 2 päeva - kokku 6 akadeemilist tundi, mina isiklikult küll veetsin nende seltsis ainult teise päeva mis kestis 3 ak.tundi. Sellega tahan ma seda öelda, et nuriseti töötoa hinna üle kui meil Võtikmetsas oli tiffanivitraazi töötuba. Panen lingi kus sellest rohkem juttu http://habajakyla.blogspot.com/2009/03/tiffani-vitraaz.html ja

Oi kuidas mulle meeldib mõelda või mis see nüüd siis oligi, äkki ikka heegeldada!



Vahepeal oli vaja palju mõelda või õigemine tundsin, et oleks vaja aeg maha võtta. Üks kõige mõnusam tegevus on heegeldamine kui tahad oma mõtteid korrastada.
Pole tõsiselt ammu heegeldanud ja pealegi olin oma laudlinikutest surmani tüdinenud.
Nüüd siis natukeseks vaim värksem, sest sai ju mõeldud ja koduke on saanud uue kaunistuse. Näpud aga jäid sügelema, aga uut ettevõtmist ei julge ka võtta, sest ma ei oska ju mõsitlikult seda teha ning kahjuks kipuvad kõik muud tööd kohe unarusse jääma. Oi kuidas mulle meeldib mõelda või mis see nüüd siis oligi, äkki ikka heegeldada!

teisipäev, 6. oktoober 2009

Käsitöömaja sisustus!

Eile siis oli järjekordne leaderi tähtaeg, seekord, siis küsime PRIA-st toetust sisustusele.
Tegelikkuses on see juba naljanumber kui mina kuskile projekti esitan, ikka viimsel minutil. Eile läks paremini, kellaaeg oli fikseeritud, projekti tähtaeg oli 5. okt. 2009 kell 15.00, mina jõudsin kohale kuskil 14.40 paiku, kihutasin..
Põhjus selles, et oli veel vaja parandada kööginurga tehnika pakkumist, aga kui see oli juba minuni jõudnud oli vaja ka muutused sisse viia projektis endas. Juhtus, aga selline lahe asi, et elekter läks ära ja ei tulnudki tagasi. Hakkasin elektrit otsima, et saaks oma asjad välja ka printida, aga kus sa sellega ,isegi Habajal ei olnud elektrit. Järgmine variant oli Kose, ema juurde- vedas, seal jätkus elektrit mullegi..
Kunagi oli selline lugu kui tahtsime korraldada vene lastele laagreid, projekti tähtaeg oli samuti fikseeritud ja kui siis lõpuks sellega kohal olin kuhu pidi esitama, siis saime kellaajaks 12.59 kella 13.00 oli aega. Tookord jõudsime ikka väääääga täpselt ja seda selle riskiga, et kihutasime linnas, ei julge seda siia kirja pannagi kui kiiresti, võin ainult mainida, et maanteel sõidetakse ka vahest nii kiiresti, aga politsei on sealgi kuri...
Eelmisel aastal lõpetasin kooli, I Studiumi, tookord aitas nutt ja hala. Kuna ma olen selline udupea, siis mingil hetkel avastasin, et olen vist valesti aru saanud diplomitöö eelkaitsmise tähtajast ja kui ma kooli helistasin, et millal peaksin esitama oma töö, et tulla eelkaitsmisele, siis öeldi ,et EILE. Ma olin sokis, esimese hetkena pillisin, teisel hetkel helistasin juba kooli tagasi rääkisin, et mul on töö valmis, aga sain tähtaegadest valesti aru jne. Öeldi, et eks too homme ära. Siis see algas, istusin arvuti taha päeval kell 12 00 ja tõusin sealt järmisel päeval kell 13 paiku, kihutasin jälle autoga linna poole ja esitasin ära.
Reelikaga tihti peale on see lugu, et me läheme kuskile, tema kibeleb, hakkaks minema, kell juba palju aga mina ikka veel teen miskit muud või uimerdan niisama. Ükskord ma küsisin ta käest kas me oleme kuhugi hiljaks jäänud? Oleme alati ikka jõudnud sinna kuhu vaja ja ajas püsinud,aga jah millise hinnaga, eks ma kihuta siis kui aega vähe.
Miks ma seda üldse rääkima hakkasin, ju vist sellepärast, et mul oli vaja endal ka aru saada. Igavesti see õnn ei kesta, pean ennast muutma hakkama, sest muidu on arvatavasti oodata pisaraid. Inimene on ju selline, et õpib ainult oma tehtud vigadest, kas see on ka nii võimalik, et ma ei pea pettuma ja olengi homsest inimene, kes hakkab aegasasti kõike tegema ja ei jää enam iial aja hätta.

reede, 2. oktoober 2009

Klaasist aju TÜK Neurokirurgiasse:)


Kinkisin kunagi oma kallile arstile ühe vitraazi, siis kui nad veel vanas majas asusid.

Kui arstipere uude Maarjamõisa haiglasse kolisid, riputati see moonivitraaz arstide tuppa aknale.

Kui seda seal nägin, tundus mulle, et see kohe üldse ei sobi sinna.

Ootasin ja ootasin, et äkki tuleb mingi geniaalne mõte, aga ei noh:(

Mõtlesin, et OK, peavad selle mooniga leppima. Aga hinges ei saanud ikka rahu.

Alles kodus olles, öösel, tabasin ennast mõttel, et teen aju:), noh sellise geniaalse ja andeka inimese värvika aju, peaaegu nigu mul endal:) Mul on küll see geniaalsus ära lõigatud ja asemele kasvavad keniaalsed:))) Tegelt näeb ju igaüks asju ummamuudu, peaasi, et ise õnnelikud ja rahul oleme!

kolmapäev, 30. september 2009

Käin " Projekti kirjutamise ja -juhtimise põhitõed" koolitusel

SA Viljandimaa Arenduskeskus saatis mu meilile kutse võimaluse kandideerida sellele koolitusele.

Täita oli vaja vastav sooviavaldus ja lühiülevaade MTÜ tegevustest ja eesmärkidest.

Mis siin ikka mõelda, loomulikult tegin selleks kõik vajaliku ja saatsin ära:) Siis pidi kaks nädalat ootama, kes siis valituks saavad, tahtjaid oli palju.

Vahepealne ootamisaeg veetsin ootamatult haiglas, juba hakkasin natsa pabistama, et äkki ei saagi koolitusele minna. Aga sain päris ruttu koju ja siis teate, et saan osaleda koolitusel.

Koolituse esimene päev toimus 29. september Centrumi Hotellis Viljandis, mul oli paar aastat tagasi sealsamas lepatriinunäitus:) Algus oli kell 10.00 ja kestis kuni viieni, tegelt natsa kauem, sest igasuguseid vestlusi ja küsimusi tekkis kõigil äkki niii palju!

Koolitaja on Doris Tupits, väga tark, noor ja kena naisterahvas ja õnneks ka sõbralik:)

Keda huvitab, vaadaku www.clarus.ee , abiks algajale:)

Esimene päev läks nii kiiresti mööda, et ei saanud arugi, ainult, et selline tunne oli lisaks, et oleks nagu veits targem ja igasuguseid mõtteid oli pea täis, et mida kõike ära ei teeks:)))

Teine koolituspäev toimub 13. oktoober samas kohas.

Igale osalejale anti ka kodune ülesanne kirjutada valmis üks projekt, mida me siis hiljem kõik koos läbi arutama asume! See kõik tundub nii põnev olevat, mida kõike teha saab ja kuulata teiste ideid. On teemasid, millest ei oska isegi unistada:)

Loodan, et mul jätkub tervist ja vastupidavust, et oma ideedest saaks reaalsus. Kõige tähtsam, et valmiv käsitöömaja ikka sellele kõigele vastu peab:), Annelyl ju ka ideed:)


PRIA ja see pikk ootamine!

Nii see algas, no vähemalt eeldan, ise ei näinud.
Postkasti kolksas kiri!
Selline valge ümbrik, PRIA kirjad peal. Olin seda kirja oodanud 60 tööpäeva. Just nii kaua võtab PRIA-l aega, et üht projekti menetleda.
Postakasti kolksas kiri. Kuna on masu aeg, siis lehti meil juba ammu ei käi ja seepärast see kiri ka sinna tühja postkasti kolksas.
Postkasti kolksas kiri ja seal ta mind ootas, oleks ma seda teadnud, et tal sel päeval tuleb ma oleks ju seal kohal olnud, aga ei olnud.
Selle au osaliseks sai minu ämm, talle oli juba ammu räägitud, et kui tuleb kiri ja peal on MTÜ Võtikmetsa Hobikoda ja PRIA kirjad, siis ei tohi enam Kosele poodi minna ja mitmed tunnid seal sopata vaid tuleb kohe koju tulla.
Ta ei läinud sel päeval Kosele soppama, koju tuli.
Kui ma selle kirja siis enda kätte sain, käed ja hing värisesid, et no mis siis. Kas saame unistused täituma.
See valge ümbrik, mis kolksatas postkasti sisaldas vastust, et meie projektitoetuse taotlus on rahuldatud ja toetus määratud. Abikõlbulik maksumus 695356.- ja toetuse summa on
600 000.- (ehk siis 95 356 on omaosalus, mille me peame ise leidma, no algatuseks peame ülidselt kõik ise leidama ja siis hiljem saame 600 000 tagasi) .
Mis me selle raha eest saame?
Saame majale katuse, mille me olime juba omal vastutusel ära pannud. Saame majale välisvoodri, põrandaküttesüsteemi koos II korruse radikatega, mida toidab vesi+õhksoojuspump, I korruse seinteviimistluse, põranda betoneerimise, I korruse põrandaplaadid, II korruse parketi ja seinte soojustuseks isoveri.
Lõpptulemuseks kui see projekti aruanne on tehtud, peaks olema maja sellises seisus, et mööbel sisse ja hakkame tööle.(ei jõua kohe ära oodata)
Mööblita, aga me tööle ei saa hakata ja seepärast tuleb sisustusele ka raha küsida ja seda projekti hetkel kirjutan, tähtaeg 5. oktoober

laupäev, 26. september 2009

Talgikivi, kõige pehmem kivi.

24. sept. hakkasin käima talgikivist esemete valmistamise kursusel. Sain infot Reelika käest, kes saatis mulle info, et Õpetajate majas selline tore kursus tulemas. Meie kästiöömajas hakkame seda kindlasti ka proovima ja panen kõik tarkused kenasti kõrva taha, et seda kõike huvilistele tulevikus edasi anda. Kursused toimuvad 5 päeval ja ma saan valmis viis tööd, pildid panen üles siis kui kursus on läbi saanud. Hetkel et aimu saada panen lingi:
http://www.opetajatemaja.ee/?mod=kursused&kursus=179&g=1&h=e333

5. oktoobril lähen klassikalise vitraazi koolitusele, kuna ma ise teen tiffani vitraazi siis leian et tean seda vitraazindust natuke poolikult. Tahaksin osata ka klassikalist ja tegelikkuses tahaks ka lihtsalt näha mida teised teevad. Seltsielu ju ka vaja elada.

Miks kõik minu uudised vanad ja nii harvad?

Täna on siis see öö kui ma sattusin hoogu. See blogitamine on minu jaoks siiski suhteliselt raske töö, ma lihtsalt ei leia aega, et istuda ja kirjutada mis tehtud ja mis teoksil, sest koguaeg on vaja midagi teha, et oleks millest kirjutada, no aga midagi ei jõua teha sest koguaeg on vaja mõelda mida teha, et oleks millest kirjutada ja no ühesõnaga täna öösel ma ei mõtle, ei tee midagi vaid blogitan.
Üks vana uudis veel, siis kui ma ei mõelnud mida teha, et oleks millestki kirjutada..

Viimistlesin kanamaja, mis nüüdseks on täitsa valmis ja kanad munevad ja on väga röömsad. Täna hommikul lähen teen ehk mõned pildid, sest see mis ma siia panen on tõesti juba päris vana ja ei anna seda edasi kui uhkelt elavad meie muna meistrid.

Käsitöömajal katus peal!


Kes veel ei tea ,siis annan teada, et kästitöömajal katus peal ja välisvooder on juba ka poolenisti peale löödud. Nüüd oleme proleemi ees ja mitte väikese. Mure on selles, kas astuda suurede ämbrisse või natuke väiksemasse või õnnestume ja saame kiita.

Vastu tuleb võtta otsus. Mis värvi võõbata maja? Mul on tehtud juba hunnik proovivärvimisi lauajupikestele, aga mida ei suuda, seda ei suuda. Valida!

Mina siis jään siin valima oma värve, aga Teie minge ka valima ja seda ilma naljata, kõik peavad valima!
Varsti on valimised ja teate isegi millised!

reede, 25. september 2009

JAP-iga teispool merd!

MTÜ JAP Õppereis – Mikrolaenugruppide tegevus ja maaelu mitmekesistamise näited Norras ja Rootsis. 11.-18. 08.2009

Nüüd on sellest ilmatu aeg juba möödas, öelda võib ainult enda õigustuseks, et anna ajal seedida.
Kiire reportaaz lendlevalt lennukalt ja seda juba ka iseenda jaoks, sest, mis, kus täpsemalt hakkab juba endalgi ununema. Eks see aju teeb ikka oma töö ja eraldab sõkaldest terad või mis pidi see nüüd oligi...

Reis oli meeldejääv kui nüüd tagant järgi hinnangut anda. Et mis mõttes? No selles mõttes, et inimesed olid toredad, paigad olid ilusad. Kui panna üks bussitäis rahvast nii hulgaks ajaks ühe katuse alla elama, juhtub ikka nii, et hakkame üksteist paremini tundma ja nii mõnigi inimene keda enne ei tundnud sai tuttavamaks.

Mina isiklikult olin Norras käinud mingi 10a. tagasi, midagi eriti sel maal nii kerge muutuma ei ole. Norra on ilus, peab tunnistama, et olin pidevalt nina lömmis vastu bussiakent ja nautlesin Norra ilu, seda seal on. Elama aga sinna ei kipuks. Külm ja vihm või vihma ja külm, lohutuseks on meil siin soe ja mõnus. Tegelikkuses kui öeldakse, et Norras sajab palju, siis meid võttis ilmataat sõbralikult vastu ja kinkis meile ikka mitmed päikesepaistelised päevad.
Kus me käisime ja mis me tegime?
Tallinnast laeva ja Rootsi poole teele. Kui ööke laevas magatud, oli eesmärk meie uhke bussiga jõuda Oslosse. Oslos kohtusime Annika Montelliga, kes pidas bussivestluse (oi kuidas mulle see sõna meeldib) väikelaenugruppidest.
No vot ja nüüd on kohad kus käisime kõik omavahel segamini. Panen siis suvalises järjekorras kirja, et sai käidud veel Viikingite muuseumis, väga suures ja vinges akvaariumis, kus oli ka mõnus 3Dkino. Bergen- üks väga mõnus pisike linnake, nii tundus meile algselt kui olime tiirutanud ümber popi kalaturu (vaalaliha on nämma) ja imetlenud vanu viltuseid maju. Kahju siin kohal, et mul pilti nendest majadest ei ole, need oli tõesti imelised. Hiljem käisime seda linnakset ülevalt Fløyen mäelt kiikamas ja enam ei tundunudki see linnake nii väike.
Kindel on see, et Bergenist sõitsime Lillehammerisse ja sealt Karlstadi, vahepeale jäi veel külastada metsamuusem, mis oli ka omaette vaatamisväärsus oma looma ja linnu topistega, vanade töömasinate, paatide jne. ühesõnaga kõige sellisega millega üks inimene maal (no linnas ta selle kõigega kokku ei puutu) elades kokku puutub.
Karlstad oli meie ekskursiooni finaal kui nii võib öelda. Õhtul oli grilliõhtu ja see oli meie lõpupidu, kus söödi ja lauldi hilisööni. Eriti meeldejääv oli sosinal lauldud ja vääääga vaikselt tantsitud jenka. Karlstadist me siirdusime juba kodupoole ehk siis algselt küll Rootsi ja peale väikest peatust lossi juures, laeva peale, koju...

Ahhaa vahepeal tegime peatuse ka ookeani ääres ja mina olin ka üks vaprates kes ühe kõrgema tipu koos veel mõne vapraga vallutas, et näha seda laiuvat vett...
Tahan tänada ekskursioonilisi meeldiva seltskonna eest ja loodan, et kohtume veel enne kui arvatagi oskate.

teisipäev, 18. august 2009

Tubli Reelika!

Panen siia lingi Reelikast, mis avaldati õhtulehes!

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=341454

reede, 17. juuli 2009

Haapsalu Väikelastekodu suvepäeval lepatriinusid tegemas


Haapsalu Väikelastekodu suvepäevadele sattusin täiesti juhuslikult.
Hommikul poolunisena panin raadio mängima, seal just kutsus üles inimesi, kes tegelevad millegi huvitavaga, endast märku andma. Siis öeldi ka meiliaadress ja telefoninumber, kargasin voodist üles ja kirjutasin numbri ajalehe servale, teadmata, mis tegelikult toimub:)
Hommikukohvi joodud, helistasin sellel numbril.
Tavaliselt ma nii ei tee, et kirjutan suvalisi numbreid üles ja helistan.
Aga seekord oli tunne selline ja süda aimas head:)
Suvepäevad korraldas MTÜ Lastesport, nad teevad lastele üritusi koguaeg.
Õnneks oli Angela kodus käimas ja oli kohe valmis appi tulema:)
Nii oligi, sõitsime sinna, Angela, Astrida, Keily ja mina ikka kaaa:)

Abistajaid jagus teisigi!
Paneb ikka mõtlema palju neid täppe tegelikult vaja on:)


Nii need kivilepatriinud alguse saavadki!



Ka koduhoidjad maalimisest pääsenud:)




Ilm oli väga palav ja Angela kaalub, kas tasub veel maalida:)
Tundide möödudes olime kõik natsa väsinud.





Omaloomingu lepatriinud:)





Ei jõua ära imestada:)





pühapäev, 28. juuni 2009

"Puudega õnnelepatriinud" näitus Tartu Ülikooli Lastekliinikus



20. mai sel aastal siis sai lõpuks mu hull mõte puudega lepatriinudest näitus teha teoks, jebedijee:)
Esimese kõne, et näitust kuskil Tartus teha, tegin telefonitsi juba veebruari alguses. Siis tahtsin, et näitus saaks teoks kevade algusel, 21. märts.
Peaasi, et Tartu Ülikooli Kliinikumis. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundus, et ega enne jõule vist saagi:(
Pakuti ka muid kohti, aga mulle meeldis ikka see haigla mõte, vahepeal oli tunne, etkasvõi hoiukapis:)
Just sel kiirel ajal, kolisid ümberkaudsed haiglad Maarjamõisa uude suurde haiglasse. See kolimine võttis mõneks ajaks lepatriinudelt tähelepanu.
Aga 20. mai kell 12.01 sai see teoks ja tähelepanuosaliseks said need puudega lepatriinud küll ja veel:)

Natuke aega ja see lillekorv oli õnnelepatriinudest tühi:)))

Enne arsti juurde minemist, vaatab sind õnneliku pilguga lepatriinu!

Laste mängumaja ja oma tervendavaid pilke jagavad lepatriinud!




Lepatriinud jälgivad lastehaigla sündmusi kõikjal:)



teisipäev, 16. juuni 2009

Kanamaja valmis, no palk osa!

Seda korda läks kõik õnneks ja tõepoolest kanamaja ehitasid oskustega mehed.
Saabusid nad meile esmaspäeva õhtuks, teisipäeval trotsis hommiku poole vihm, sadu lakkas lõunapaiku ja siis läks töö lahti. No ei olnud siin mingit jobudamist, tööd tehti ikka täie rauaga ja hilisõhtuni välja. Pealegi meestel igati vinged, selleks tööks kohandatud töövahendid.
Kanamaja atraktiivsus seisneb selles, et maja on ehitatud sellise kõrge posti peale. Algselt tundus igati hea mõte ja valmistati raudkonstruktsioon mille peal ta seisab. Kahjuks kui maja valmis sai hakkas maja õõtsuma selle konstruktsiooni peal. Lahendus mõeldi kiirelt välja ja tänaseks probleem kõrvaldatud. Eks sellised viperused tulevad ikka ette kui tahetakse midagi uut ja originaalset teha, aga alati ei tulda kõige peale. Meil siin teadlasi pole, kõik lihtsad töö inimesed, kes ikka katsetuste teel
kogemusi omandavad.
Laupäeval sadas hirmasasti ja päeva lõpu poole läks elektergi ära, pühapäeval rassiti kõvasti tööd. Põlva mehed kibelesid koju, võõrsil elatud juba 7 head päeva. Veel viimased jõupingutused ja mõttetööd ja hakkabki juba valmis saama.










Siin nad, siis muhelevad, kõik käis ikka nii nagu kord ette näeb. Sarikad valmis suundusid mehed kuusepuid hiilima. et valmistada pärg, mis paigaldataske ikka selleks, et peremees välja teeks. No tegelikult oli nii, et ajasime nad seda kuuske otsima, et saaks välja teha. Pudel, mis tehti, oli väike nagu majagi ja mahtus ilusti taskusse ära.






Üks korralik töö peab saama ka korralikku reklaami. Kellel kunagi ka soov miskit palgist oma õuele meisterdada, tutvuge kodulehega, seal ka ilusaid pilte tehtud töödest.