Savi mätsimine Võtikmetsas!

Algselt oli plaan savi mätsida. Aga plaanid, nagu ikka, jäidki plaanideks. Kui rahvas sel pühapäeval kokku tuli oli mätsimisest asi kaugel. Juhendaja Ursula( http://www.tigukass.ee/index.php?leht=avaleht ) tuli lepitud ajaks kohale ja kohe läks ka tööks lahti. Niisama ei mätsinud keegi, ikka hakati kohe mõtlema, mis see kena asi oleks, millest kodus veel puudus on. Niisiis otsutati, et suurt leivakaussi esialgu tegema ei hakata. Otsused tehti pigem tassi, hernekommikausi või kastmelusika hoidja kasuks. Ursula ei olnud infoga kitsi, kes küsis sai vastuse ja kes vajas rohkem juhendamist see seda ka sai. Ega siin pikalt jorutatud näpud ja savi soojaks ja tööle..... Saime kokku kahel pühapäeval. Esimesel pühapäeval tegime valmis oma kausikesed ja tööd jäid Võtikmetsa kuivama. Teisel pühapäeval hakkasime oma kuivanud töid värvima. No vot, nüüd on see koht kus ma teooriat ei tea, mis värvid need olid jne. Selgemast selgem sai mulle see, et need värvid olid Ursula enda segatud ja neid värve saab osta pulbrina.
Siin oleme uhked, et meil on ikka midagi, mida ette näidata!
Nii mõnegi tööga juhtus nii, et see kas kuivas natuke lõhki, mõranes või veel hullem, läks lihtsalt katki. Saime tõestust sellest, et kui tööd ei ole ahjust läbi käinud, on nad väga õrnad ja neid tuleb käsitseda hellasti.
See oli see pühapäev, kolmas siis... Karmen helistas ja teatas, et meie tööd on valmis ja Piiumetsast teel meie poole. Väga põnev oli seda kasti lahti pakkida!

Üllatuseks oli see, et värvid olid siiski väga muutunud peale seda kui nad olid kuivanud ja üle glasuuritud. Kõik aga oli väga positiivne, nii armsad said ju meie tööd!

Keily kausike sai kohe värvitud munad sisse ja eks ta ole ju efektne (eks ma natsa ju aitasin ka :-))

Stella kausike sai ka väga armas! Tegelikult oli tal neid kaks, aga sellest teisest ei saanud head pilti.:-(

Sirje kausike, koos Pipi välja töötatud Rahkmäe logoga, eriti vinge!

Astrida (minu ema) sai endale ka uue kommikausi, väikese arvate, uskuge mind ta ei tohigi nii palju kommi süüa!

See on minu kauss, eks ta natuke lage sealt seest on, aga mina võin ju kommi süüa ja kui ma sinna ikka mitu pakki sisse panen, ega siis ei paistagi, et seal seest natsa lage on.

Siin on esiplaanil Riina ja Sirje kastmelusika hoidjad, väga originaalsed. Kes ei mõista, siis need on sellised hoidjad, et kui valmistad perele süüa, on sul laual selline lusika alus, kuhu sa oma, mis iganes riista sa siis kasutad, toetad.


Riina kauss, no Riina võiks meist tegelt kõige enam kommi süüa, aga ta ju ei taha, tal kena kausike ka seest, ei pea kommi ostma minemagi.

Aitäh Teile kõigile kes kaasa lõid! Aitäh Karmen, et initsiatiivi enda peale võtsid ja Ursula meile organiseerisid! Aitäh Ursula, et leidsid aega meid juhendada!