Kui saab näpud juba piisavalt ära lõigutud klaasiga, siis nüüd saab natsa jaksu koguda võrkkiiges. Väga head mõtted tulevad ka kiikudes. Tegelikkuses saime ka pangast pos. vastuse ja nüüd ei ole lauad, toolid, pukid enam kujutelm, vaid hakkab päris reaalsuseks saama, seda siis ehk juba järgmine nädal.
See siis vaheuks, sai päris värviline kohe, eks see talv on oma töö teinud.
Käsitöömaja puhkenurga- köögi aknal on Reelika lepatriinud, kel huvi see võib meile tulla ja õnnelepatriinu tasku pista.
See aga on siis see teine köögikapiuks, mis teha, moonid on hetkel minu lemmikud. Algselt mõtlesin, et jätan töö hõbedaseks, aga ei, paatinaga üle tehtult on ikka palju efektsem.
Lahe :) Käisin ükspäev südaööse ka teite õue servas kolistamas ja taskulambiga vehkimas, otsisin enda kadumaläinud penikesi taga. Maja säras nii uhkelt tuledes :)
VastaKustutaKaunid klaasitööd taas!:) Ja maja võtab aga järjest enam jumet:) Jõudu!
VastaKustutaOi mulle meeldivad need kapiuksed! Ja nii palju töid on teil jälle tehtud! ootan juba millal saan näha seda kõike!
VastaKustutaAitähh, aitähh Teile! Eks see jõudu annabki kui keegi ka hea sõna ütleb:-) Tulge aga külla ka ikka!
VastaKustutaMonika, kas leidsid koerad ikka üles?
Penikesed siin kevadega täitsa uljaks ja üleannetuks läinud. Ükskord olid kõik kolm kadunud, siis hommikul leidsin ühe naabrte juurest ja kaks tükki olid Lutsukülas. Tookord, kui Sinu õuele sattusin (Lööra poolt), olid kadunud isa koos tütrega, keda oli mõni aeg enne nähtud Aukemäel. Tookord ei leidnud ise mitte kuskilt, aga hommikuks olid nad tagasi tulnud :-)
VastaKustuta