Seekord jagavad lepatriinud õnne laiali teater "Vanemuine" Tartus- heade mõtete linnas.Viibisid nad ka presidendi vastuvõtul. Hiljem selgus, et nii "kõrgetel" inimestel polnud õnne vaja. Arvan, et nad ei teagi, mis tegelikult õnn on!
Mul on väga hea meel, et teatrirahvas annab lepatriinudele ja õnnele võimaluse:)
Tegelikult aastaid tagasi oli mul mõte lepatriinud Vanemuisesse viia, kuid julgusest jäi puudu.
Nüüd olen juba suurem ja julgem:)
Vanemuisesse minnes, valmistusin ja mõtlesin, et mida ja kuidas ma rääkima pean. Uksest sisse minnes, olid need ettevalmistatud mõtted kusagile kadunud:) Rääkisin loo lühidalt ära, hea oli see, et lepatriinusi teati! Minu mõttega oldi kohe nõus, vestlesin toreda ja sõbraliku Keiu Kaljujärvega. Kiire nõustumise järel olin natsa pettunud, noh, et nii kergelt ja imelihtsalt läks:), olin ju valmistunud pikalt ette, a ei läinudki vaja:)))
Nüüd on põhjust käia Tartus tihedamini ja koguda häid ideid uuteks tegemisteks:))))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar