MTÜ Võtikmetsa Hobikoda

21. juuli 2012 KÄSITÖÖPÄEV VÕTIKMETSAS!

2012-02-03T02:34:00.002+02:00

Head inimesed, kes Te olete huvitatud käsitööst ja käsitöö tegemisest. Kuulutan välja kuupäeva käsitööpäeva toimumiseks Võtikmetsas! 21. juuli 2012
Mida me siin, aga tegema hakkama sõltub kõik sellest millised on Teie soovid. Eelmisel aastal läks meil ju päris kenasti ja huvilisi oli kohal palju. Selleks, et sel korral ka meie üritus õnnestuks ootan ettepanekuid, soovitusi, nõudmisi:-). Kui siin blogis avalikult ei taha kirjutada ootan meelsasti kirju mailie, annely@votikmetsa.ee
Eelmisest aastast on tagasiside, et töötuba ei tohi olla nii pikk, et ei saa üldse laua tagantki ära, nii juhtus nendega kes osalesid fimo+traatimise töötoas.
Üks mõte on juba koorunud, teeksime sel korral savi põletust maa sees. Selleks, aga ei piisa ühest päevast, eks siis tehtud tööd saab hiljem kätte...
Usun, et kõik ei ole ka saanud proovida seda mida me tegime projekt "Seitse päkapiku öötöötuba Võtikmetsas" raames.
Ühesõnaga mõtlemiseks ainet on, aga mõtlema peab juba praegu, sest laagerdunud mõtted on parimad!

Head uut aastat kallid sõbrad!

2012-01-04T02:28:00.003+02:00

Blogi pidamine kannatab täielikult Facebooki pärast, kõik info liigub sinna nagu kiiremini ja blogitamine tundub topelt rääkimine. Ometigi tean, et on inimesi, kes ei ole facebookiga liitunud ja arvatavasti ei tee ka nad seda. Aga mitte seda ei tahtnud ma uue aasta esimeseks postituseks halada. Tahtsin anda teada siiski meie projekti "Seitse päkapiku öötöötuba Võtikmetsas" kajastusest Kõue Kuulutajas. Head inimesed Riina ja Merje on kokku pannud ülevaatliku lookese. Aitäh Teile!

Seitse päkapiku öötöötuba Võtikmetsas!

2011-12-19T03:17:00.003+02:00

Jooksavat infot päkapikkude tegemistest saab lugeda facebookist!
Kui mahti saan siis panen pildimaterjali ka siia üles. Veel jäänud neli päeva!
Fimo voolimine(19.11), küünla meisterdamine(20.11), seebi meisterdamine ja aknakaunistuse meisterdamine klaasivärvidega(lastele)(21.11) ning kingikoti meisterdamine(õmbleme kangast koti, erinevad kaunistus meetodid)(22.11)

Viltimise töötuba Kaja juhendamisel!

2011-12-06T19:39:00.002+02:00

Aitäh Kajale piltide tegemise eest, minul jälle ununes pildi tegemine.
Aitäh Sulle sain ka käpa soojaks. Tänud Jutale toreda seltskonna eest!
Männiku talu blogist saab pilte kaeda!!

Seitse päkapiku öötöötuba!

2011-12-06T09:09:00.002+02:00

"Ehtekojad üle maa"

2011-10-23T23:30:00.004+03:00

Aitäh kõigile, kes kohale tulid! Veel suurem aitäh kõigile, et nii usinasti fimost ehteid valmistasite. Merje tegi meil jälle pilte, aitäh Sulle Merje.

Seebi töötoast veel natuke!

2011-10-18T15:36:00.005+03:00

Tahtsin veel lisada ka, et kes ei käinud seebi töötoas see ei tea. Töötuba toimus Täiskasvanud õppija nädala(TÕN) raames (enamus töötoas kasutusel olevaid materjale rahastas TÕN). Aitäh Teile (eriti Merjele), kes võtsid kaasa kodust lisamaterjale.
Töötoa meie käsitöömajja organiseerisid Sirje Saulep ja Hille Schaffrik.
Osalustasu 2 eur-i kattis meie maja kulusid. Kohv, küpsised, elekter ja veel mõningad lisamaterjalid.

2011-10-18T03:17:00.004+03:00

Ehtekojad üle maa!

22. oktoober ehtekoda Võtikmetsa Käsitöömajas! Töötuba algab kell 11:00

Tulemisest teata ette mob.52 59 433 või annely@votikmetsa.ee
Osalustasu 2 eur-i (enamus töötoas kasutusel olevaid materjale rahastab Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit)

Hommikukohvi saad juua koos meiega:-)

Meie ehtekoja kohta saad natuke ka lugeda Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu kodukalt .
Võtikmetsa Käsitöömaja on ka facebookis!

Seebi töötuba!

2011-10-05T01:11:00.003+03:00

Seebitoa pilte saab näha siit! Piltide autor Merje Laur. Aitäh Merje piltide eest!
Seebituba meenutas küll üht suurt kaost, kuna meid oli ikka liiga palju, aga eks ma õpi koos Teiega. Väga vabandan kui kellegil jäi miskit segaseks või ei olnud töötoaga rahul. Lapsed läksid ülemeelikuks ja see segas palju, aga ega täiskasvanud end eriti ka tagasi ei hoidnud ja mul oli päris raske Teie tähelepanu võita...Tulemused said, aga lõpuks ju siiski kenad ja kui seekord nendega väga pesta ei raatsigi, siis saab siin läbi tehtut kodus ju uuesti teha.
Seebimassi ja muid lisavidinaid saate siis tellida, nagu juba ka jutuks oli Hobipunktist.

Aitähh et tulite, kohtume jälle!

13. oktoober 2011 Võtikmetsa Käsitöömajas! Vaata kuulutust siit!
Osalustasu 2 eur-i.

Selline kiri siis...Mihklipäeva laat Vahastus!

2011-09-19T21:47:00.001+03:00

Mihklipäeva laat Vahastus
Moa tahas Sooga jälle kokku suada
Vahastu Maalinna mademe pial, meite oma seltsimaja manu 9 viinakuu omoku,
tule millal soad – moa olen 11.00 aigu sial.
Kui Sool oo miskit üle.....nagu kukeseena, kanamunasid, küüslauku, marjahoidist, kuremarja või plooma, või teisu ubinaid, või seena – marju, tuhleid. Või oo Sool ilus jäär ehk oinas, ehk kits ehk kass, ehk kukk, ehk jänes - üle. Võib olla Sool oo liiga palju midagist teist, näituseks : triibuga põrandariidid, või isi tetud penke või korve.
Tule mooga kaupa ajama....kaup, kauba vasta.
Ja kui Sool kohe mitte midagist ei ole, sis Sool mingi salm ehk lugu, ehk laul, ehk tants, ehk pillilugu ikka oo, sis soad selle vasta kah midagist vahetada.
Ja kui Sool kohe mittte midagist ei ole, sis võib olla soad oma lepalehte (raha) vasta kah midagist vahetada.
Igal oinal oma Mihklipäe, päevakohane söömaig lõuna paiku
Maitseme meite oma kodu juusta, veina ja kislat.
Püünel küla rahvapilli mängijad ja komejant, lõõritavad naesed ja kepsutavad Tantsusarvikud!
Kis tahas lambavillast lotut tetä, võtku pann manu või kandik.
Lõpetuseks käime Linnuse pial koa ää.
Põllumajanduse Represseerimise ja Inkvisitsiooni Ameti nuhid jäägu Paide. Mool oo teitega sadade aastate tagune võlg aada.

Vahastu väega kõbbad kibbid

„Kõuekad liikuma!”

2011-09-14T08:52:00.003+03:00

Jagan minuni jõudnud üleskutset!

Kutsume Kõue valla rahvast liikuma 17. septembril jalgsi või rattaga Kõue rahvamaja poole!

Terviseretkel „Kõuekad liikuma!” osalejad pannakse kirja Kõue rahvamaja juures kell 12-14, kus enne tagasiteed saab puhata ja väikest kosutust.

Kõigi kampaanias osalejate vahel loositakse välja auhinnad, iga vähemalt 5-liikmeline täiskasvanutest koosnev terviseretke seltskond saab eriauhinna! Tulemused avaldatakse oktoobrikuu Kõue Kuulutajas.

Võta oma küla rahvas sabasse ja hakka laupäeval, 17. septembril Kõue rahvamaja poole liikuma! NB! Oma tervise, varustuse ja ohutuse eest kannab hoolt iga matkaja ise. Marsruudi ja teepikkuse valib igaüks vastavalt oma võimetele.

Kohtumiseni Kõuel!

Tegevuse eesmärk on toetada elanikkonna pikka ja tervet tööiga ning soodustada liikumisharjumuste kujunemist. Üritust rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmist „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011”.

2011-09-01T13:46:00.003+03:00

Kallis Reelika, meie südames sa elad päiksepoolses toas, meie südames sa elad, suure armastuse loal, meie südames sa elad, seda keelata ei saa, sest me südamesse sisse oled kirjutatud sa....

Käsitööpäev läks hästi korda! Aitäh Teile kõigile!

2011-08-01T03:25:00.012+03:00

Läks hästi ja jäime rahule, aga ainult TÄNU headele inimestele, kes kohale tulid ja asjalikud olid. Töötubade juhendajad olid super tublid, meeskond, kes oli abiks alates ehitamisest kuni parkimise ja toitlustamiseni välja oli super tubli. Ilus oli olla tänu tantsijatele ja veel ilusam tänu meie laululastele ja juhendaja Tiinale! Mulle toeks ja julgustuseks oli Andres ja tänu Arvole kuuldus ka minu värisev hääl. Tänud ka Harjumaa Maavalitsusele, kes meie ürituse korraldust ja töötubade läbiviimist toetas ehk siis Käsitööpäeva üritust toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm. Allpool panin suhteliselt suvalises järjekorras pilte päevast, püüdsin erinevad töötoad kõik üles saada. Facebookis on paljud inimesed juba meie päeva kajastanud ja tõesti ilusaid ja häid pilte levib. Veel kord aitäh Teile kõigile ja kohtume järgmisel aastal samal ajal!
Nii see algas, peale tantsijate esinemist! Päevajuht Andres!

Ardu Huvikeskuse väljapanek ja puidule maalimise töötuba, juhendajaks Tiiu Lõoke!

Rahvariiete konsultant, juhendajaks Tiiu Sepp!

Laastutöötuba!

Helitehnik Arvo naistega juttu puhumas.

Paela punumine, Ardu kangakoda, juhendajaks Maimu!

Ei puudunud ka murutraktoristid.

Keily poiste südameid võitmas.

Kõhutäie eest vastutavad isikud, pildil Mait ja Stella .

Meie nupsikud laululapsed!

Fimo töötuba, juhendaja Karnaaks!

Albumi töötuba, juhendaja Viki!

Restaureerimise töötuba, juhendaja Juhan!

Traatimise töötuba, juhendaja Karnaaks!

Pakutrüki töötuba, juhendaja Kristel!

Õuemöölbi valmistamise töötuba, juhendaja Ivan!

Lepatriinude töötuba, juhendaja Sirje!

Viltimise töötuba, juhendaja Kaja!

Õmblemise töötuba, juhendaja Ülle!

Tantsijate trupp Kapak!

2011-07-21T01:12:00.001+03:00

Võtikmetsa Käsitööpäev!

2011-07-05T12:58:00.004+03:00

Registreerimine töötubadesse siin!

Natuke pilte. Sisutuse projekt sai natuke jälle kergemaks.

2011-05-24T01:55:00.008+03:00

Armsad lepatriinud!!!! Tegelikult nad juba tükk aega käsitöömaja aknalaual. Nad on aga nii ilusad et ma ei raatsi üldse neid kellelegile ära anda. No aga pean ikkagi siin kohal ütlema, et tulge ja pistke omale üks rõõmulepatriinu tasku, eks siis ise näete, mis juhutuma hakkab!

Siin siis meie uus mööbel. 5 lauda, 26 tooli ja 10 pukki.

No ja töö natsa käib juba kui mahti ikka saab.

Alansi Mailaat 2011

2011-05-14T00:05:00.002+03:00

Muttikas maadleb murutraktoritega.

2011-05-13T23:52:00.002+03:00

Sellise pealkirja ta ise oma loole pani. Ringvaate reporter Jüri Muttikas käis Võtikmetsas kohal ja tegi väikest õhulennu, kahjuks aga nii õnnetlult et ta ise sai lülisamba põrutuse ja Marxi traktor sai ikka ka suure põntsu. Mehed remontisid seda mitu päeva. Eks näis kas peab masin homme Alansi Mailaada raames toimuval murutraktorite võistlustel ka vastu.
Lähemalt Muttika maadlusest saab kaeda siit

Kevad!

2011-04-22T02:16:00.002+03:00

Minu lillepeenras, nii kollane,kollane- lõpuks ometi kevad!

Mõned uuendused veel.

2011-04-22T01:56:00.006+03:00

Kui saab näpud juba piisavalt ära lõigutud klaasiga, siis nüüd saab natsa jaksu koguda võrkkiiges. Väga head mõtted tulevad ka kiikudes. Tegelikkuses saime ka pangast pos. vastuse ja nüüd ei ole lauad, toolid, pukid enam kujutelm, vaid hakkab päris reaalsuseks saama, seda siis ehk juba järgmine nädal.

See siis vaheuks, sai päris värviline kohe, eks see talv on oma töö teinud.

Käsitöömaja puhkenurga- köögi aknal on Reelika lepatriinud, kel huvi see võib meile tulla ja õnnelepatriinu tasku pista.

See aga on siis see teine köögikapiuks, mis teha, moonid on hetkel minu lemmikud.

Algselt mõtlesin, et jätan töö hõbedaseks, aga ei, paatinaga üle tehtult on ikka palju efektsem.

Taaskasutus - purgid said uue kuue!

2011-03-21T23:45:00.005+02:00

Keilyga koos sai proovitud krakeleetehnikat ja taskurätitehnikat ning kaunistasime ka purgikaaned pärlitega. Olen juba tükk aega otsinud, mida nende purkidega ette võtta, see nüüd siis üks variant. Ehk on kellegil veel ideid? Neid purke meil jagub, meie pere pisipiiga kunsttoit on pakitud just nendesse purkidesse.

Vitraaž köögimööbli uksel.

2011-03-21T23:32:00.003+02:00

Köögimööblil üks uks ees, ehk saab varsti ka teise...aga vahepeal on üks suur vaheuks paigaldatud, sellele on samuti vitraazi vaja, hetkel ootangi, et mõte tekiks mida sinna teha.

Murutraktori võistluste reeglid!

2011-03-20T20:55:00.002+02:00

VÕISTLUSE EESMÄRK:
Igas meeskonnas on vähemalt 3 juhti (3h sõidu puhul) . Meeskonnad sõidavad märgistatud rada kolme tunni jooksul ja kõige rohkem ringe läbinud meeskond võidab. Raja pikkus on tavaliselt 400 kuni 800 m.
Rataprofiil: Suvel rohumaa, kruusa, või saviga, talvel lumel ja jääl: kurvid, takistused, pikad sirged.
Juhtidele REEGLID:
Vähemalt 15 aastane isik, kuid alla 18-aastastel peab olema vanema kirjalik nõusolek või hooldaja kirjalik nõusolek.Alkoholi, narkootikumide mõju all võistlemine keelatud.E-heaks kiidetud kiiver, püksid ja pikkade varrukatega särk,saapad.
Võistlus :
Ühisstart, avatud klass ees, standard klass taga.Iga juht sõidab vähemalt ühe ringi, kuid juhte võib vahetada nii tihti kui tarvis. Hoolduskohas käimine ei vähenda läbisõidetud ringide arvu. Hoolduskohas värav "stop and go". Ka võimalikud karistused kantakse hoolduskoha väravas.
Lipud:
Kollane: MÖÖDASÕIDUKEELD, eriti ettevaatlik, rajal takistus (niiduk, juht, päästemeeskond jne). Kuni järgmise lipuni / rohelise (Rada AVATUD) .
Punane: VÕISTLUS KATKESTATUD KORRALDAJA käsul. Kõik võistlejad pöörduvad tagasi oma boksi või mujale eelnevalt kokkulepitud kohta.
Must: Üksiksõitjale adresseeritud karistuse või vea paranduseks, tagasipöördumine boksi järgmise ringi ajal. Võistlustel otsasõit ja ebasportlik käitumine keelatud. Võistlustel järgitakse härrasmehe reegleid, mis tähendab antakse teed kiiremale.
Hoolduskoht:
Hoolduskoht on ette nähtud murutraktori hoolduseks ja juhtide vahetamiseks. Hooldusalas tuleb sõita erilise ettevaatusega. Kiirusepiirang on 10km / h. Hooldusalas peab igal meeskonnal olema hooldusmatt, mille suurus on vähemalt murutraktori mõõtmetega, ning vähemalt 6 kg pulberkustuti, mis peab olema nähtaval kohal.
SANKTSIOONID:
Eeskirjade eiramist võib karistada erinevalt alates lühikesest ajatrahvist , kuni võistluskeeluni sõltuvalt rikkumise raskusest.

STANDARDKLASS
Masinal must võistlusnumber valgel taustal, sõiduriietel sama seljal.
Võistlusmasinana kasutada murutraktorit: 4-rattaline raam, 2-sillaga, rooliga. Murutraktori kere ja rataste maksimaalne laius ei tohi olla üle120 cm.1-silindriline vertikaal väntvõlliga mootor,karburaator ja silinder peavad olema muruniiduki standardseadmed. Pedaalid peavad olema kere välispiirjoonest seespool. Muruniiduki niitmisterad eraldatud.Sillad ja roolimehanism murutraktori originaalid, teljevahet ei tohi muuta. Murutraktori mootori surveaste siiski vaba. Toimivad pidurid vähemalt kahe rattaga. Ülekande kiirust saab vabalt muuta. Veosüsteem vastama originaalile. Näiteks: mootorist rihm käigukasti ja k.kastist ketiga tagasilda - ei saa vahetada hüdrostaatilise või muu süsteemiga, kuid rihma keti süsteemi asemele võib panna käigukastiga tagasilla. Vedrustus keelatud, balansiir esisillal lubatud.Eraldi porikummid lubatud. Rehvi mõõt vaba, Veljemõõt max 8 `` veljetugevdus lubatud velje siseküljel.Esirataste laagrid lubatud. Rehvid peavad olema murutraktori originaalid. Summuti max 85 db. Turvakaared ning turvavöö on keelatud, turvalisuse tagamiseks. Käetoed ja käepidemed keelatud isegi siis kui need on standardvarustuses. Aku kinnitus peaks olema selline, et ümbermineku korral see lahti ei tuleks. Surnudmehe lüliti kohustuslik kõigil, kas randmel või istmikul. Murutraktorill punane tuli taga E-lubatud 21W.
AVATUDKLASS
Võistlusnumber masinal must, valgel taustal, sõiduriietel sama seljal.
Reeglid erinevad järgmiselt standardklassist: Mootori silinder ja karburaator vaba, ühesilindriline vertikaal väntvõlliga mootor. Mootori asendit tohib muuta. Sissepritse ja turbo lubatud.
Teljed ja kontrollseadmed vabad, rööpmelaius max.120cm. Veojõu tüüp vaba. Rehvi mõõt vaba, velg max 12 ``. Vedrustatud esisild lubatud juhul, kui tegemist on jäiga mudeliga, kuid sõltumatu vedrustus on keelatud.
Naastureegel: kruvi kogupikkus max.13 mm, väljaulatuv osa vaba. Kokku max 120 tk, paigutus vaba.

Käsitöömaja sisustus jällegi lisa saanud, ehkki juba ammu aga pole pilte jõudnud üles panna.

2011-03-17T22:18:00.003+02:00

Eritellimusel sai tellitud selline uhkelt pikk multifunktsionaalne kapp-töölaud,kapil pikkust kaheksa meetrit, tulevikus saame sellel kenasti tööd teha. Algselt arvasin, et küll saame ikka palju ruumi asjade hoidmiseks. Pildilt on näha kuidas Keily pead murrab, kas ikka mahub kõik vajalik siia, kahtlen selles samuti...

Võistlus Soomes!

2011-03-17T22:01:00.004+02:00

Võistlus Soomes läks vingelt! Eesti mehed olid vabaklassis soomlastest paremad- II ja III koht, inglased võtsid I koha ja originaalklassis said eestlased teise koha, loe täpsemalt siit.

Hetkel käivad läbirääkimised soomlastega, et nad Alansi Mailaadal sõidaksid oma meistrivõistlute etappi koos eestlastega. Kui kõik läheb nii, siis saab Mailaadale rahvusvahelise võistluse, see juba on midagi.

Soome võistlusest saab rohkem pilte vaadata siit.

Head uut aastat kõigile!

2011-01-05T02:06:00.001+02:00

Tuleb uus, sa teed ta ise,
ise-oma jõuga, oma mõtte,
oma tahte, südame ja nõuga.
Tee ta selline, mis oleks
kõigist läinust parem,
selline, missugune ta
iial pole olnud varem.

Murutraktorid soojendavad end garaazis!

2011-01-05T01:09:00.008+02:00

Selles garaazis juba mitmeid päevi köetakse ahju ja soojendatakse (tegelt vist sätitakse, tuunitakse) murutraktoried. Mehed valmistuvad veebruaris minema Soome võistlema, kuhu on oodata veel võistlejaid Luxemburgist, Inglismaalt ja Belgiast. Egas see nii lihtne ei saagi olema. Soomes on teised tinigmused, mis meil. Soomes kestab võistlus 3 tundi ja meekonnas peab olema 3 sõitjat ühel traktoril ja 2 mehhaanikut.Lisaks veel igasugused vidinad, nagu nt. surnudmehelüliti, tagatuled peavad olema ja loomulikult ka pidurid, mis nt. meil Eestis mõningatel sõitjatel väga head ei ole kui lausa võiks öelda, et need neil suisa puuduvad jne.

Eks seda elevust on juba näha. Janeki traktor viskas siin juba vingerpussi, et läks n.ö seistes rikki ja seda nutitamist ja googeldamist. Õnneks lahenes seekord probleem kergelt aga sai nii mõnigi jubin jälle tagavaraosaks soetatud.

Kõrvalseisjana näen, et info puudus on suur. Mehed pidevalt otsivad, mis Eestimaal kuskil toimub. Suvel nt. käidi Olustveres võistlustel, aga seda ka tänu sellele, et papi Arno tõi maalehes oleva infokillu ja siis hakkasid mehed kohe organiseerijat otsima, et tahaks ka võistelda.
Sel aastal saavad olema murutraktori võistlused ka Aia -ja Lillepäevadel Jänedal 27.-29.mai. Täpsem päev on veel kokku leppimisel. See saab olema tänu Marxile, sest tema läbi tuttava tuttava jõudis organisaatoriteni.

Kindlasti on võistlus ka Alansi Mailaada raames, mis kuupäeval see on, seda veel ei tea. Kuuldavasti tõstetakse see üritus natsa hilisemalt kuupäevale.

Soome minnes- käies loodavad mehed, et väljastpoolt tullakse ka siis Eestisse võistlema.

Elekter!

2011-01-05T01:00:00.002+02:00

Seda rada on selleks, et vaadata milline on siis elektriarve. Kuna käsitöömajas hetkel puudub kamin, no ja arvata on ,et see puudub veel tükk aega sealt, siis kulub seda elektrit ikka omajagu. Hullem selle asja juures on, et mingeid tegevusi ka teha majas ei saa, mis natukenegi kataks meie kulusid. Tuleb aga tunnistada, et kõige hullem ei olegi, kuna meil on õhk-vesi soojuspump ja põranda kaudu toimub kütmine, on meil elektriarve ikka palju väiksem kui nt. tean on Kõue Rahvamajas.

Käsitöömaja sisustus ja plaaditud põrand!

2011-01-05T00:05:00.010+02:00

Lumehangede vahelt paistab veel käsitöömaja välja. Eks see lumelükkamine on paras suur töö küll . No kui ausalt siis ma ise suurem lükkaja ei ole, õnneks on mind sellest säästetud, aga eks on nii mõnedki korrad ikka lükatud ka. Tegelikkuses ei kujutaks ette kui meil ei oleks majapidamises selline trakats ja sellised mehed kes sellega nügivad.
Aga nüüd siis astume käsitöömaja uksest sisse ja esimene pilt mis avaneb on uks kus ei ole ust ees, vaid on kardin ja loomulikult tekib kõigil kohe küsimus, mis seal taga on.

Vat wc on meil selle kardina taga, uks on tellitud ja oleme ootel millal meister helistab ja kutsub ukse järele. No ja kraanikauss samuti. Kuna me ootame tulevikus puuetega inimesi ka, siis see ajutine WC pott kolib II korrusele ja ehk leiame ka enne suve ikka raha selle kallima poti jaoks. Tegelikkuses on nõmedalt kallis see invapott. Kui muidu saaks norm. poti ehk u. 200 eur-i eest, siis invapott maksab kuskil 500 eur-i ( jah, jah meil on eur-id, lahe!!) Selle pildid oleva poti aga võitis Janek Põlvas murutraktorite krossil ja olime ka siiralt õnenelikud, sest oli tol päeval ka kohe teada kuhu see asja ette läheb.

Allpool on nüüd pilt ,et meil on ilusad põrandaplaadid maas, mille eest me täname Zeus Grupp-i ja Andut, kes plaatis ikka väga kenasti, no WC ka tema töö, tõesti müts maha. Aitäh!

Siis Janek ja Marx panid lakke ümarlatid, no oli see alles töö, aega läks ikka väga palju, Marx sai oma puhkuse kenasti sisustatud. Kas ta selle sisutamise kohta ise ka sama arvab, aga siirad tänud meie poolt.

Trepp sai ka valmis. Trepiga juhtus nüüd selline lugu, et ei hakka siin rääkima, kes tegi ja mis kandi mehed olid, aga närvikõdi jagus. Algselt maksin ettemaksu ära ja siis juhtus nii, et trepimees kadus ära, lubas, et tuleb 2nädala pärast trepp kaasas, aga sai hoopis korduvalt taga aetud ja päritud mis, kus, mis, millal? Lõpuks tulid, 2 nädalast oli saanud 1 kuu, tõid trepi ja siis ka mõne päeva pärast hakati paigaldama.

Tehti päev otsa siin tööd ja siis nad läksid ära. Kuna trepp sai tellitud meistri käest, siis arvasime, et võime meistrit usalda, aga võta näpust. Ei oska ju kohe kõike vaadata ja aru saada. Saime veel ise 2päeva selle trepi alumist osa ümber teha, sest plate pealt alla astudes oleks inimene lihtsalt oma jalaga trepi vahele astunud. No jah lihvimine, ma vist ikka hirmus maksimalist, olen aru saanud. See suisa vist eraldi teema....Aga trepi meistriga on arutelu veel pooleli...eks näis kuis asi lõpule finišeerub.

No jah lõpuks siis me köök ja selles olev tehnika, mis sai porjekti raames soetatud. Köögi valmistas Rein Reinap ja tema abilised. Aitäh, oleme tulemusega väga rahul.

See pilt, mis seal uksel hiilgab, sinna saab olema minu tehtud vitraaz, aga selle tegemiseks hetkel puudub koht. I korruse käsitööruumi tuleb meil multifunktisonaalne kapp, kus peal seda on väga hea tegema hakata. Kapp peaks valmima ka nüüd jaanuaris, eks siis saab ka köök oma vitraazid.

Mõned read...

2011-01-04T17:41:00.002+02:00

Käsitöömajast uued pildid ammu juba tehtud aga ei ole aega saanud, et maha istuda ja siia neid ka üles panna. Vahepeal sai isegi proovitud erinevaid interneti teenuse pakkujaid, aga ikka on hetkel meie maja juures kiireim KÕU. Tegelikkuses kiirusest ei saa juttugi olla. Siia piltide üles laadimine võtab terve igaviku. Kas mina youtubes mõnda pikemat klippi kunagi vaatama saan, see on tõesti küsitav, et siis millal? Ma ei viitsi vaadata klippi kus hk -ak- hmk ehk et hakib ikka täiega.

Kose kihelkonna seeliku triip meie käsitöömaja uksel.

2010-10-21T22:04:00.004+03:00

Jätkuvalt rahvariiete teemal. Ühe ukse jõudsin ka enne talve veel kose kihelkonna seeliku triipu teha.

Kose kihelkonna kirivöö!

2010-10-21T21:22:00.006+03:00

Olen rahvariiete tegemise lainel. Saame kokku Jüri Gümnaasiumis aeg-ajalt. Esimese tööna võtsime ette pluusi, mina siis tikkimise, mis on hetkel kõrvale heidetud töö.Kui olin lapseootel surid mu sõrmed nii ära, et ei saanud kriipsugi tikkida. Nagu ikka juhtub nende asjadega ju nii, et mis korra kõrvale pandud seda üsna raske jälle kätte võtta.
Teiseks tööks oli seelik, no usun, et nädala pärast võin ka sellest pikemalt rääkida.
Kolmandaks tööks siis see kirivöö.
Selline oli siis minu atribuutika kui hakkasin kirivööd tegema. Tegelikkuses oleks lihtne olnud ju kasutada telgi, aga noh milleks otse kui ringi saab. Kruustangide asemel võtsin kasutusele kuusejala, mis peaks enamjaolt kõigil kodus olema. Mustri ja töövahendid sain proua Helju käest.

Kui need lõimed keritud said, sai mõistus nagu nipsti otsa. Helistasin korduvalt õpetaja Tiiule , tema, aga rääkis trügi mööda ja trügi mööda, mitte halligi ei saanud aru. Veetsin nii mõnedki mõtetud tunnid mõtlemise seltsis. Nagu kilplane, et kui mõtteid ei ole, siis peaks nagu neid juurde mõtlema või mismoodi siis...mõtlema kui mõtteid ei olegi mõelda...jah nii saigi, et panin need lõimed kotti ära ja kohe kõige pimedamasse nurka, et öösel saaks ilma mõtlemiseta magada. No sain magada, õnneks. Siis ühel päeval, aga läksin üle põllu naabrite juurde ja sain proua Helju käest oma mõtetele selgust. No oli ikka lihtne küll kui puust ette ja punaseks ka veel tehti. Siin kohal tahan teda tõesti südamest tänada.

Aga mitte õpetaja Tiiu ei olnud selles süüdi, et ma hakkama ei saanud, vaid see lihtne osa, mida ma arvasin kursustel jäi mul jälgimata, sest arvasin et olen ju nii iseteadlik....

Meeletu aeg kulub ikka selle vöö kudumisel. Tegijad pidid tegema ühe vöö 2 päevaga. Minu tempoga saab selle vöö valmis no umbes 2 kuuga.

Läbi Noarootsi Paldiski:)

2010-08-28T14:49:00.003+03:00

Sel suvel tahtsin tingimata minna kive otsima Noarootsi, telekast nägin kolme sekundi jooksul, et seal on kive.
Hommikul vara asusime teele, mina, minu vanaema ja sõbranna Ragne. Vanaema ütles kohe, et lähme kohe ikka Paldiski, et kindlapeale minek ikkagist! Ragne veel viskas nalja, et pärast käime Toilast ka suts läbi:)
Õnneks jäi minu soov peale!
Kuna mul kodus pole ühtegi kivi, oli neid väääääga vaja!

Nii me siis sõitsime mööda Noarootsit ja ainult sellised suured kivid olid! Ja palju!

Ragne ja vanaema uurisid ikka kõik heinatagused ka läbi:)

Teel Paldiski nägime palju loomi. See põder oli autole palju lähemal, kuid ma ei saanud fotokat nii ruttu kätte:(

Jõudime Paldiski mitu tundi peale lõunat. Kindlasse kohta minnes, avastasime, et see tee on kinni pandud! Sõitsime natuke ringi, et äkki kusagilt saab, aga ei.

Küsisime kohalikelt, et miks see tee kinni on, saimegi natsa targemaks. Vanaema läks märkidest hoolimata jala asja uurima. Tehti mingit truupi korda ja poole tunni pärast on tee vaba!

Käisime vahepeal söömas ja läksime täis kõhtudega kive korjama.

Poleks me uurinud ja küsinud, et mis selle teega on, oleks elanud teadmisega, et seal on palju ilusaid kive, kuid kätte ei saa...

Koju jõudsime natsa enne südaööd. Lõpp hea kõik hea:)

Veel üks etapp edasi!

2010-08-12T15:59:00.016+03:00

Nüüdseks on II etapp tehtud ja kuludokumendid esitatud!
Mõned pildid tehtud töödest:
Pildid siis tööde järjekorras.

Habaja külas levivad jutud, et Võtikmetsa on saanud valla eelarvest 600 000.- ja seepärast on vallaeelarve ka nii suures miiinuses! Tule taevas appi!

Kui inimesed ei tea kuidas toimib PRIA Leader projekti raames rahastamine, siis oleks väga hariv lugeda seda nt. pria kodulehelt . Kes aga ei viitsi lugeda siis selgituseks võib öelda, et raha ei anna vald ja raha ei anna üldse mitte keegi enne kui oled ise selle investeeringu teinud ja tõestanud, et ikka kõik on korrektselt tehtud nii nagu näeb ette PRIA ja veel nt. ehitusseadus jne.

Projekti kirjutades prognoosisin, et saame maja valmis 2010 augustis, ehk kohe-kohe. Võta aga näpust. Kõigepealt tuli tõrge maja fassaadi värvimisega, sest eelimisel sügisel oli nii märg ja niiske ilmastik, et värvida ei saanudki.. Spetisalistid avaldasid arvamust et kui värvime sügisel, siis saame kevadele näha koledat vaatepilti ja hakkame uuesti värvima. Ka rahastamise kava läks "tänu "sellele vastu taevast. Veel tuli vahepeal masu ja need rahad mida nägin, et mul sel hetkel on kasutada...- olukord osutus hoopis vastupidiseks. Nüüdseks oleme saanud siiski suures summas investeerinugid tehtud ja seda tänu mu emale, kes laenas mulle väga suure summa, oleme siin kus oleme.

II etapis sai maja põranda alla, mis oli ikka väga-väga suur töö. Põrandasse sai paigaldatud ka põrandaküte, mida toidab õhk-vesi soojuspump. Majal sai ka fassaad pandud ja värvitud.

Järgmisena ootab põrand, et talle laotakse plaadid ja ka II korrus ootab parketti. Siis saavad tehtud need tööd, mis olid planeeritud porjektiraames. Aga töid on veel palju teha. Trepp on vaja teha, II korrusel on vaja seinad-laed viimistleda, WC-d vaja viimistleda, potid-kraanikausid vaja soetada ja seda tööd jagub ja jagub...

Mulle meeldib...

2010-06-16T17:52:00.003+03:00

Vaatamata ilusatele ilmadele õues, ei saa jätta tegemata mõtteid, mis peas lihtsalt hakkavad sind "sundima" kord vitraaze ja siis jälle lepatriinusid tegema. Nüüd tuli küll keeruline ja pikk lause, a teeme nii, et kõik saavad aru:)))

Vitraazi on hea kui ikka päris tihti teed, siis tuleb paremini välja. Sama lugu on lepatriinudega, no neid ikka võetakse väga palju. Turistid võtavad ka lepatriinusid oma kodumaale kaasa, vitraaze on natsa ebamugav vedada.

Mul ei ole kordagi olnud mõtet, et enam ei viitsi teha. Pigem tahaks mõlemaid koos teha:)

Mulle meeldib see, mida ja milla ma teen:) Olen palju öelnud, et inimene on õnnelik siis, kui ta mõistab oma osa elus. Olgu see siis nii tagasihoidlik kui tahes!

Klaasist liblikad

2010-06-11T14:19:00.002+03:00

Maailmas on üle 165 tuhande liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kuumimates piirkondades.

Juba aastaid käin Viljandis salongis, mida kaunistavad musta-valged seinad ja neile on maalitud lillemustrid. Noh valgele seinale mustad lilled ja vastupidi. Alati jäi silma mõni ilus tühi koht seinal, kuhu sobiks lendama mustavalge liblikas:) Liblikate arv ja olemus lubati mul teha oma kõhutunde järgi.

Peaasi, et enne jõule ära teen! Kuigi jah, aastaarv jäi nimetamata:) Ise lubasin endale, et ei hakka punnitama ja kiirustama, teen siis kui õige aeg, mulle endale ja et teen seda kindlasti enne 2100 aasta enne jõule:), aga noh said varem valmis:)

Murutraktorite võistlus Põlvas -- Põlva päevade raames! 28.05.2010

2010-06-05T14:39:00.026+03:00

Kui kohalik Mailaat oli möödas, tekkis meestel mõte minna sinna Lõuna-Eestisse ikka ka võistlema, sealt poolt mehed olid ju siia tulnud.
Sama tehnikaga ju meie meeste ego ei lubanud minna, ikka vaja veel tuunida, nii saigi ostetud uus mootor ja tuuniti veel siit ja sealt.
Nüüdseks on Põlva päevadel käidud ja kaks I kohtagi kaaasa toodud. Kõigepealt sai ära võidetud murutraktorite kestvussõit ja siis mäkketõus. Leidsin need videod neti avarustest, aitäh Teile usinatele filmijatele. Järgmised fotod aga tegime Riinaga kahepeal, et ikka oleks mida mäletada...

Siina Marx hoolitseb, et Jantsil ikka see kiiver kinni saab. Eks ta tegelikult ongi üks suur tiimitöö. Janeki isa Arno on kõva käsi igasugustest asjadest ehitama. Kui vajalikku jubinat poest ei saa on Arno see mees, kes läheb treipingi taha ja enne sealt naase kui vajalik jubin jälle olemas. Garaazi kõrval on meil vanaraua hunnik ja kui juppi vaja võetakse sealt ja treipingiga teeb Arno imesid. Suured tänud papi Arnole!
Siin siis Janeki toetajad-kaasaelajad! Ilmar oma dziibiga aitas võistlusmassina Põlvasse toimetada.
Siin siis see start, kus mehed jooksid oma sadulasse. Järjekord selgitati loosiga.

Janek oli loosiga viies, aga minema sai kolmandana.

Marx ohjeldas Janekit, karjus talle, et sul edu ees küll võta asja rahulikumalt.
Võistlusele eelnenud päeval vahetas Janek veel traktoril õli ja oli vist pannud natsa palju seda õli (see muidugi tagantjärgi tarkus). Õli ajas kuskilt üle, inertsi tagajärjel peale kurvi ja oi kui palju valget suitsu rajale sai. See kommentaatorimees mikorfoniga ka tögas, et ju on selline strateegia, et teised hästi rada ei näeks, aga meil fännidel oli junni ikka päris jahe, et misssss nüüüüüd. Õnneks iga ringiga sai selgemaks, et pole hullu midagi ja et ehk liiga palju õli sees, hakkasime pöialt hoidma, et küünal otsi ei annaks.

Putitamist oli meestel palju. Murutraktorite võsitlus on ikkagi ka tehnika sõit ja kui ikka tehnika jupsib ega siis ka tulemust tule. Janek oligi ainuke mees kel tehnika alt ei hüpanud(ja siin kohal teeme jälle laineid papi Arnole).

No ja vat nihuke nägu tuleb mehele pähe kui ta endaga rahul on ja I koha ära võtnud.

Siin ollakse juba Põlva linna keskel ja valmistutatkse mäkketõusuks.

Ka Janek on saanud oma massina jälle käru pealt maha. Riina on avanud vihmavarju, sest ilmataat sättis end samuti mäkketõusule. Õnneks oli seda ainult mõneks hetkeks ja ei hakanud päris sadama...

Siin korraldaja Jaan Raudsepp, kes juba eakas mees, aga ikka väga kõva tegija. Ainult seekord, siis see va tehnika hüppas alt ja ei saanudki mäkke tõusta. Kahju, ikka väga kahju oli! Tema masin ikka päris kiire, aga kuna see kestvussõidu ajal oli mitu korda rajalt maas, siis ei teagi kumb oleks kiirem olnud tema või Janek või üldse keegi teine,kolmas. Aga oletused ei võida, võitis tehnika, mis sel korral kenasti vastu pidas. Eks ka õnne peab olema, usun ma...

Aga murutraktorite mäkketõusu finisis pole õnnega mingit pistmist, sest kui start oli antud, siis Janek oli passima jäänud ja teised olid 10m. juba eest ära kui tema ärkas... et vist vaja ka minna. Saigi minema ja õnneks on seda kiirust ikkagi massinal piisavalt, et võib ka stardis natsa tududa. Nii sai võidetud ka teine karikas.

Väga uhke on kaminal nüüd imetleda. Eks siia ellu on seda vaheldust vaja ja mina, kes käisin ainult kaasa elamas oma mehele, sain ikka tõelise adrenaliini laksu Järgmine võistlus toiimub Missos 17.07.2010. Mina, aga ootan titat ja tema sünnitähtaajaks on ka pandud 17.-18.07.2010 Nii, et vist jääb mul seekord see adrenaliini laks saamata seal Missos, aga mine tea...

Õnnelepatriinu kuubis:)

2010-05-22T22:14:00.005+03:00

Kauni ja sooja suve hakul lähevad ka lepatriinud pirakamaks!

Seekord ei taha ma kirjutada ei kiisust, ei kutsust ega kividest, vaid hoopis klaasi imelisest võimalusest SÄRADA ja kogu pere silmadele rõõmu valmistada:)

Arvan küll, et kui hommikul selline "dinolepatriinu" sulle aknast välja vaadades vastu vaatab, on ilmselge, et päev algab rõõmsalt ja tõotab kuhjaga õnne:)))

Tegelt oleks mul endal ka sellist vaja, a nigu ikka, vaadake ise, milliste kingadega need kingsepad ise käivad:)

Mõnus oleks kui natsa aja möödudes teeksid lepatriinuvitraazid koduakendel rõõmu nii neile, kes vaatavad välja ja neile, kes aknast sisse piiluvad:)))

Murutraktorite võistlus, teema jätkuvalt jälle aktuaalne!

2010-05-05T14:11:00.016+03:00

Räägin kohe ära miks teema aktuaalne... Võtikmetsa tiim osaleb 28.05.2010 Põlvas murutraktorite võistlusel.

Alansi mailaat- nüüd siis oli see laat juba teist korda ja loodan et tuleb ka kolmas ja ikka oma juba traditsioonilise murutraktorite võistlusega.
Sedakorda siis sai Võtikmetsa tiim I koha, Janek roolis ja Marx vaatamas, et kõik tehniliselt laabuks. Naised seisid seekord lindi taga ja elasid kaasa.

Siin pildil Janek ongi boksis ja Marx teostab elu kiireimat tankimist. Eks ta harjutas garaazis kuivalt ja tal tuli see tõesti kiirelt ja profilt välja.
Siin siis see koht, kus suur töö Janekil tehtud ja Marx vaatab, kas kõik jupid on ikka endiselt alles.

Kallutamine oli väga tähtis, kiirused ju ka mega suured.

I koha omanik on sooja tressi selga saanud ja vaatab ka oma massinat, räägib mida järgmiseks korraks on ikka vaja ümber teha ja mis põhiline pidavat olema, et mootor on ikka hirmus lahja.

See lahja mootor aga siiski tõi võidu ja kui Janek auhinda läks ära tooma siis oli jälle vaja Marxi abi sest see auhind oli niiiiiiiii suur, selleks oli valamukapp koos peegliga ja veel nipet näpet murutraktori hoolduseks ja ka väike märjuke meeste endi hoolduseks.

Ega siis fännclub oli ju ka kohal, nii Jürist kui Habajalt,

isegi Virlast!

No muidugi Mann kes päästis järjekordselt naiste au ei puudunud võistluselt! I koht jälle olemas, mis siin muud kui teeb ainult kadedaks!

Loomulikult oli ka Mannil fännclub!

Mailaadale!

2010-04-29T21:48:00.013+03:00

Marss laadale! Sel laupäeval ja pühapäeval!
Loe lisaks:
http://mailaat.ee/
Seekord ka Hobikoda väljas. Mida näitamas - müümas ? Tule kohale ja siis saad teada!

Murutarktorite võistlus toimub laupäeval, ära seda küll vaatamata jäta!

Kivijaht on alanud:)

2010-04-29T09:51:00.002+03:00

Mitu kuud ootasin head ja ilusat ilma, et minna kive tooma. Ja siis see ilm tuli!

Esialgne plaan oli minna Hiiumaale. Mitu inimest ütles, et Toilas on ka, olin seda ka ennem kuulnud, kuid kahtlesin natsa. Tahtsin ikka kindlapeale välja minna:)

Paar päeva enne Hiiumaale sõitu, otsustasin, et lähme hoopis mööda Peipsi äärt Jõhvi ja sealt Toilasse. Toilast Võsule ja sealt tagasi koju.

Jõudes Toilasse, ohhsssaaa, oli imestus ikka pirakas:)

Vot selliseid kivimägesid nägin ma küll esimest korda:)

Korjates tekkis aga uus probleem, sest ei suutnud valida:)

Abiks olid mul vanaema ja sõbranna. Kolm tundi tööd ja lisaks kividele oli tuul meie kõhud ikka nii tühjaks puhunud. Otsisime hea pubi Jõhvis, pugisime kõhud täis ja alustasime tagasisõitu koju. Pubi kõrval oli ka hotell, iseenesest ju hea mõte, no tõeliselt raske oli sealt hotelliuksest täiskõhuga mööda minna:) Olime ju nii väsinud ja boonusena oli ka kõht liiga täis, loomulikult tahaks ju leiba luusse lasta:)

kolme tunni pärast olime kodus, valades neid kive kotist kasti, oli küll selline tunne, et läheks uuele ringile:), a teised ei jaksanud:)

Nüüd jääb ainult loota, et oleks ilma! No ja, et seal Toila rannas liiga palju inimesi ei päevitaks, muidu peab neid kõnetama, et palun tõstke korraks jalg üles, ma võtan mõned kivid ära:)

Minu esimesed lillelised!

2010-04-28T00:20:00.004+03:00

Seda korda siis käisin veel traatimist õppimas helmehaldajas. Nüüd oskan need helmed ka mõistlikumalt kokku sättida ehteks...aga eks harjutama peab, sest need lahtised aasad ja kinnised aasad, spiraalid ja rõngad, heeringaluud ja oi-oi jne. tuleb ikka korralikult käppa saada.
Millest jutt, eks loe lähemalt:
http://blog.helmehaldjas.ee/opitubade-kalender/opituba-traaditood-algajatele-opetaja-karnaaks/

Siin siis minu esimesed iseseisvad proovikivid (helmed). Need lillad lilled juba nagu natuke õnnestusid. Hetkel need mul veel laual ja ahju pole vee jõudnud, ei jõua ka täna(uneaeg juba). Selles mõttes on see mõnus, võib iga kell pooleli jätta ja naaseda töö juurde siis nt. kui vahepeal üks uni magatud.

Need allpool on minu esimesed kõrvarõngad ja käekett, ise ikkagi tehtud ja natuke vussi läinud roosidest sai Keily omale käeketi. Need roosid ebaõnnestusid täiesti, sest koonerdasin punase saviga. Aga seegi suur asi kui tean, mis järgmine kord paremini teha...

Kelle jaoks uus, kelle jaoks vana - FIMO!

2010-04-25T00:57:00.006+03:00

Olen juba pikka aega plaaaninud fimo endale muretseda, raamatu ka organiseerisin, aga mida ei olnud oli fimosavi. Hakkasin siis otsima ja pettumuseks leidsin, et fimo toob maale ainult üks firma ja müük käib läbi neti. http://pood.helmehaldjas.ee/
Ma kohe ei tahtnud sealt tellida, tahaks näppida ja silmaga ikka näha, kas on see värv ikka see värv jne. Järve Selveris, seal käsitööpoes pidi ka fimot müüdama, otsustasin, et eks ma siis sinna pean minema. Linna minekut ka ei olnud veel plaanis ja süda ei andnud ikka rahu. Ekslesin ikka seal helmehaldja kodukal ja siis otustasin, et lähen nende töötuppa. Usutlesin ka õpetajat, et kas kohapeal miskit osta ka saab. Öeldi et saab, sattusin õhinasse ja nüüd siis on käidud. Tõsiselt pos. oli ja olen pisikuga nakatunud. Haige? jah fimohaigus tabas mindki... Sellel pildil punase-mustaga helmed on minu tehtud ja neid oli päris põnev teha.
http://blog.helmehaldjas.ee/wp-content/uploads/2009/09/23-Aprill1.jpg

Savi mätsimine Võtikmetsas!

2010-04-06T22:00:00.025+03:00

Algselt oli plaan savi mätsida. Aga plaanid, nagu ikka, jäidki plaanideks. Kui rahvas sel pühapäeval kokku tuli oli mätsimisest asi kaugel. Juhendaja Ursula( http://www.tigukass.ee/index.php?leht=avaleht ) tuli lepitud ajaks kohale ja kohe läks ka tööks lahti. Niisama ei mätsinud keegi, ikka hakati kohe mõtlema, mis see kena asi oleks, millest kodus veel puudus on. Niisiis otsutati, et suurt leivakaussi esialgu tegema ei hakata. Otsused tehti pigem tassi, hernekommikausi või kastmelusika hoidja kasuks. Ursula ei olnud infoga kitsi, kes küsis sai vastuse ja kes vajas rohkem juhendamist see seda ka sai. Ega siin pikalt jorutatud näpud ja savi soojaks ja tööle..... Saime kokku kahel pühapäeval. Esimesel pühapäeval tegime valmis oma kausikesed ja tööd jäid Võtikmetsa kuivama. Teisel pühapäeval hakkasime oma kuivanud töid värvima. No vot, nüüd on see koht kus ma teooriat ei tea, mis värvid need olid jne. Selgemast selgem sai mulle see, et need värvid olid Ursula enda segatud ja neid värve saab osta pulbrina.
Siin oleme uhked, et meil on ikka midagi, mida ette näidata!
Nii mõnegi tööga juhtus nii, et see kas kuivas natuke lõhki, mõranes või veel hullem, läks lihtsalt katki. Saime tõestust sellest, et kui tööd ei ole ahjust läbi käinud, on nad väga õrnad ja neid tuleb käsitseda hellasti.
See oli see pühapäev, kolmas siis... Karmen helistas ja teatas, et meie tööd on valmis ja Piiumetsast teel meie poole. Väga põnev oli seda kasti lahti pakkida!

Üllatuseks oli see, et värvid olid siiski väga muutunud peale seda kui nad olid kuivanud ja üle glasuuritud. Kõik aga oli väga positiivne, nii armsad said ju meie tööd!

Keily kausike sai kohe värvitud munad sisse ja eks ta ole ju efektne (eks ma natsa ju aitasin ka :-))

Stella kausike sai ka väga armas! Tegelikult oli tal neid kaks, aga sellest teisest ei saanud head pilti.:-(

Sirje kausike, koos Pipi välja töötatud Rahkmäe logoga, eriti vinge!

Astrida (minu ema) sai endale ka uue kommikausi, väikese arvate, uskuge mind ta ei tohigi nii palju kommi süüa!

See on minu kauss, eks ta natuke lage sealt seest on, aga mina võin ju kommi süüa ja kui ma sinna ikka mitu pakki sisse panen, ega siis ei paistagi, et seal seest natsa lage on.

Siin on esiplaanil Riina ja Sirje kastmelusika hoidjad, väga originaalsed. Kes ei mõista, siis need on sellised hoidjad, et kui valmistad perele süüa, on sul laual selline lusika alus, kuhu sa oma, mis iganes riista sa siis kasutad, toetad.

Riina kauss, no Riina võiks meist tegelt kõige enam kommi süüa, aga ta ju ei taha, tal kena kausike ka seest, ei pea kommi ostma minemagi.

Aitäh Teile kõigile kes kaasa lõid! Aitäh Karmen, et initsiatiivi enda peale võtsid ja Ursula meile organiseerisid! Aitäh Ursula, et leidsid aega meid juhendada!

Kohtumine Lottega

2010-03-15T12:25:00.002+02:00

Pühapäeval, 14. märtsil, käisime Tartus teater Vanemuises " Detektiiv Lotte´t" vaatamas. No Lotte meeldib ju kõigile lastele, tegelikult on see ka täiskasvanutele väga lõbus vaadata:) Mulle igatahes meeldis väga:)
Kuni etenduse vaheajani ei teadnud, kas saame Lottega pilti teha.
Kodus tegin ka Lottele- Gerli Padarile klaasimaali, mis peaosatäitjale endale väga meeldis! Vaheaja saabudes, saime kauaoodatud JAH vastuse:) Meid viidi teise ruumi, see oli laste mängutuba, kus ootasime natsa aega Lotte saabumist. Lapsed olid nii erutatud, väike Romet lausa värises. Lapsed ei suutnud uskuda, et SEESAMA Lotte, kes oli just hetk tagasi laval, tuleb meie juurde ja teda saab kõigele lisaks veel kallistada:) Ja siis see juhtuski!
Arvan, et lastel oli sama tunne, mis oli mul kui käisin suvel lauluväljakul Madonnat vaatamas/ kuulamas, või veel suurem:)
Imestan, et keegi ei näidanud ühtegi väsimusmärki kuni õhtuni välja, (loe vaikselt) peale minu.
Olen ikka ja jälle veendunud, et head teha või korraldada, on vääääääga hea, tegelikult ka:))))

Lepatriinud toovad õnne!

2010-03-04T20:41:00.002+02:00

Seekord jagavad lepatriinud õnne laiali teater "Vanemuine" Tartus- heade mõtete linnas.
Viibisid nad ka presidendi vastuvõtul. Hiljem selgus, et nii "kõrgetel" inimestel polnud õnne vaja. Arvan, et nad ei teagi, mis tegelikult õnn on!
Mul on väga hea meel, et teatrirahvas annab lepatriinudele ja õnnele võimaluse:)
Tegelikult aastaid tagasi oli mul mõte lepatriinud Vanemuisesse viia, kuid julgusest jäi puudu.
Nüüd olen juba suurem ja julgem:)
Vanemuisesse minnes, valmistusin ja mõtlesin, et mida ja kuidas ma rääkima pean. Uksest sisse minnes, olid need ettevalmistatud mõtted kusagile kadunud:) Rääkisin loo lühidalt ära, hea oli see, et lepatriinusi teati! Minu mõttega oldi kohe nõus, vestlesin toreda ja sõbraliku Keiu Kaljujärvega. Kiire nõustumise järel olin natsa pettunud, noh, et nii kergelt ja imelihtsalt läks:), olin ju valmistunud pikalt ette, a ei läinudki vaja:)))
Nüüd on põhjust käia Tartus tihedamini ja koguda häid ideid uuteks tegemisteks:))))

Uudised mulgimaalt!

2010-03-03T23:35:00.004+02:00

Mõisakülas minu kallis onu Uno on, aga leiutanud veel parema sõiduvahendi! Eks masu ajal on ikka väga teretulnud sellised lahendused kus kasutatakse olemasolevaid ressursse. Koos oma ustava sõbra Eco abiga on saavutatud tõeline öko lahendus. Sõber koer saab jalutatud ja peremees odavalt ostutuurid tehtud.

Loodame, et lund veel jätkub ja leiutajad sellest innustust saavad!

Lepatriinud elavad ka talvel!

2010-03-01T11:29:00.002+02:00

Kõikjal on tohutu lumi, nii ka meil siin Soomaal. Niikui läks sulaks, mõtlesin lumest midagigi meisterdada. No ega mu peas ju palju mõtteid ole, ikka oli valik, kas teha lepatriinu või lepatriinu:) Otsustasin teha kõigile muudele variantidele ikkagist lepatriinu:) Õnneks oli mul abiks onutütar Laura.
Nii kühveldasimegi lumehunniku valmis ja värvisime ära:) No natsa ikka vomindasime kaaa:)
Igatahes oli meil lõbus ja külarahval oli jälle põhjust aknast välja vaadata. Mõni eissaanud aru, mis see on ja tuli küsima!
Lepatriinu tehtud ja vaadatud, läksime tuppa, a õues ainult sadas ja sadas:(

Järgmise päeva hommikul nägi meie meistriteos välja sama kobe, kuid veidi "lahja"
Eks nüüd kahaneb lepatriinu iga päevaga:(
Aga tore on see, et suure lume alt tulevad välja ilusad ümarad kivid, mida saab värvida lepatriinudeks:)))

Natukene olen ju kellassepp ka?:)

2010-03-01T11:07:00.001+02:00

Alati on ju vaja teada, mis kell on! Seekord ei ole rolex ega romanson, on hoopis orhidee õis. Tegelt saab igale vitraazile selle kellavidina külge tinutada. Kindlasti on paljudel vanast nõukaajast igasuguseid veidraid kelli, miks mitte teha uus:) Ikka ja jälle on ju vaja teada, mis kell on ja mis ilm õues on:) Siis kui kella vaatad, on ka silmadel ilus:)

Eesti nokitseb!

2010-02-26T13:10:00.004+02:00

See meie papi Arno sõiduk, mille ta oma kätega kohendas- meisterdas. Mootoriks on kasutatud trušba ( no vat ei tea kuidas see kirjapilt õige oleks) mootor.
Mootor käivitatkse ja propeller viib sind kelguga sinna kuhu hing ihkab... natsa aga pidi olema kehvake juhtida seda asjandust...
Seepärast läks asi remonti ja sõiduki arendus jätkus.
Nüüdseks on juba uus mudel valmiski ,aga sellest natsa hiljem ega siis kõike korraga ka saa...

Heegeldus...

2010-02-26T12:53:00.007+02:00

Sedakorda on minu kodu rikkam ühe näorätiku võrra, millel on üks väike pitsike küljes.

Nüüd olen nakatunud pilutamisest. Tänu Hillele(Habaja raamatukogus oli selline raamatki olemas) saan ka ehk ka millegi ilusaga hakkama, no see sõltub jah juba minu oskusest aga kui valmis saan riputan siia ka üles ehk nakatub keegi veel.

Tükk tegemist oli üldse, et leida sellist riiet mida on hea pilutada. Käisin nii mitmeski kaltsukas nii Kosel kui Raplas, aga lõpuks leidsin ikka selle mida vaja oma kodust. Vanaema Hilda (ta oli ikka nii kallis, mhm...) käest sain kungi sellle riidetükikese! Leidsin põhjust veel rohkem sellest riidetükist midagi ilusat teha!

Eesti on käsitööriik!?

2010-02-23T15:13:00.005+02:00

Ringi kolades erinevatel saitidel, äratas tähelepanu selline välja hõigatud lause "Eesti on käsitööriik!"http://kasitooriik.blogspot.com/

Mõtisklen siin omi mõtteid ja usun ,et kui see nii oleks siis oleks lõpamta kena küll, aga olen pessimist... aga siiralt loodan,oleme sinna poole jälle teel. TV-s oli kord saade ja seal üks mees ütles, et me oleme mõtetu põlvkond, nimetas ennast ka sinna hulka( mees ehk oli 40-ndates). Olen temaga nõus, sest oleme põlvkond, kes on harjunud kõike poest ostma või kui miski rikkis, siis ise me seda küll ei paranda, kutsume kohale pädeva inimese. Just siin see konks ongi, me ei oska enam ise. Me oleme teoreetikud, lihtsalt õudne kui palju me teame, aga kui midagi vaja teha on, siis ei tee me kärbsepesagi...no loomulikult mitte me kõik, aga see hulk inimkonnast on arvatavasti päris suur.
Olen ülimalt positiivselt meelestatud, et on inimesi ,kes seda muuta soovivad ja meie esiisade ja esiemade oskusi säilitada püüavad ja loomulikult samas käsitööd edasi arenedes, mis on ka väga oluline, sest kaasaajastades käsitööd suudetakse ehk ka noortele käsitöö atraktiivsena hoida.

Ise olen alati olnud avatud midagi uut õppima ja soovitan soojalt, tehke seda Teiegi! Ehk tõesti võime kord öelda, et "Eesti on käsitööriik!".

Külm versus randmesoojendaja:)

2010-01-26T10:57:00.003+02:00

Külm pakane poeb vägisi jopevarrukast sisse. Talvega on selga kasvanud paras ports rasva ja jopevarrukad on natsa lühemaks jäänud:) Selle vastu aitab ilus ja praktiline randmesoojendaja!
Nägin paar kuud tagasi, sügisel, koolitusel ühel naisel midagi taolist ümber randmete. Kuid temal oli riidenarts seotud ümber randmete. Kohvipausil küsisin, et milleks need head on, tema ütleski, et külm jopevarrukast sisse ei poeks.
Koju tulles, rääkisin kohe vanaemale. Tema ei saanud päris täpselt aru, mida ma tahan, no ma ei oska ju hästi seletada ka ju. Nii vajuski asi unarusse, kuniks tulid käre pakane ja ajaleht Postimees lisa Arter:) Seal olid need randmesoojendajad moe eris. Enne kui mina jõudsin ärgata, oli vanaemal pool juba tehtud:)
Arteris olid need hea hinnaga, 352.- krooni:( Isetehtud on aga palju ilusam ja vanaema kudus sinna lisaks veel hõbelõnga! Kui tahad tehke järgi või küsi endale kaa, soodsamalt ja koos hõbelõngaga!

TEE ISE GEELKÜÜNAL!

2010-01-24T17:01:00.006+02:00

Isetehtud asi valmistab palju rohkem rõõmu, kui poest ostetud vidin. Kapinurka jäänud üksik klaas saab uue elu, kui sellesse geelküünal sisse valada. Sellega saab hakkama igaüks, peamine on see, et oma tegevust tuleb nautida- siis tulevad need hingest ja alati ilusad! Tihti on aga nii, et inimesed teeks küll midagi ise, kuid napib oskustest.

Mõtlesin, et teen vahelduseks, lepatriinudele ja vitraazile, midagi muud huvitavat.
Esmalt tegin taotluse Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupile ja sain positiivse vastuse. Teemaks oli: " Õppida valmistama helmeehteid ja geelküünlaid, arendada kunstilist maitset ja käelist tegevust".
Geelküünlaid saab teha väga omapäraseid, ideaalne kingitus konkreetsele inimesele.
Geelküünla sisse võib panna kõik sahtlisse kogunenud pärlid, teokarbid, kivikesed, jne.
Selle tegemiseks läheb vaja:

Geeli
Küünlatahti
Klaasanumat, kuhu geel valada ( sobivad natuke tugevamad pokaalid, klaasid, jne)
Tavaline pott, kus sulatada geeli
Soovi korral värvitablett geelile
Värvitud liivad
Kaunistused, mida geelküünlasse lisada ( teokarbid, kivid, pärlid, jne.)
Aega

Kuidas neid teha? Puust ette ja punaseks:)

Valage klaasi põhja liiv, kivikesed, teokarbid, jne. Kujundage vastavalt enda tujule:)
Asetage taht sügavale liiva sisse!
Sulatage potis geel, soovi korral lisake geelile värvitablett. Mida rohkem värvi, seda väiksem on geeli läbipaistvus ja suurem värvi intensiivsus.
Valage sulanud ja vedel geel klaasi.
Kui geel on tahkunud, lõigake taht lühemaks.

Geelküünlad võib jätta ka lihtsalt iluasjaks. Kaunid on need igal juhul. Kel suurem huvi, võib geelküünlaid ka niisama teha ja sõpradele kinkida, kingituste tegemiseks pole ainult jõulud ega sünnipäevad.

Töötoa tagasiside oli positiivne ja algust said juba uued ideed, mida uut võiks õppida kohalike inimestega.
Omavalmistatud ese on igal juhul huvitavam kui poest ostetud viimase hetke kink!
Olen veendunud, et inimene on õnnelik siis, kui ta mõistab oma osa elus. Olgu see siis nii tagasihoidlik kui tahes!

Huvitavat eksperimenteerimist geelküünalde valmistamisel!

2010-01-24T17:00:00.001+02:00

Lumi ja talverõõmud.

2010-01-10T21:29:00.004+02:00

Lund on hirmsasti aga ole nüüd tegija ja tee sellest midagi... Mõtlesin, et võiks lapsele midagi ägedat meisterdada, lund ju küllaga. Tegelikkuses ei olegi nii lihtne. Esimesel päeval tegelesin enamjaolt hunniku tallamise ja vee valamisega. Täna, siis sai asi valmis ja Võtikmetsa õuel lebab üks loom, kes idee poolest peaks olema dinosaurus :-), aga eks see jää juba igaühe enda otustada.

Sauruse seljapealt saab liugu lasta ja suust saab sauruse kõhtu ronida...

Peale jõule:)

2009-12-30T22:13:00.005+02:00

Juba pikemat aega on valitsenud kõikjal jõulumeeleolu, nii ka minul. Algas see mul juba natsa peale septembrit, kui mõned tuttavad tahtsid mõnda jõuluteemalist vitraazi:)

Kui need "päris jõulud" käes olid, olin ma kogu sellest jõulutrallist natsa tüdinenud.

A ega sellepärast need "tõsisemad" jõulutoimetused tegemata jäänud, kuusk toas ja ehtsad verivorstid kõhus:)

Mõnda aega juba kibelesin teha mingit vitraazi, tegingi nn. lillepotile ilusa ja klaasist maailma ümber, mis leidis ka kohe omaniku.

Ikka tuleb lõpuks välja, ükskõik mida ma ka ei teeks, et tina panna on megalahe ja sellest jääb sõltuvusse:)

HEAD VANA-AASTA LÕPPU!

Alusta oma ettevõttega!

2009-11-17T10:27:00.003+02:00

Praegusel masu ajal on just õige aeg mõelda, et äkki ei peakski otsima töökohta tööandja juures, vaid hea idee, mis on mõlkunud peas kuid pole leidnud rakendust realiseerida ja olla iseendale tööandja. EAS korraldab häid koolitusi, kus saab oma hea idee paberile panna, vormida korralik äriplaan ja ega siis enam aega pole, realiseerima!

Mulle tuli postkasti selline pakkumine. Kasutage võimalust, tõsiselt odav ja kindlasti ei jookse ükski uus teadmine mööda külge maha.....

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldavad täiendava :

EESTI KEELSE baaskoolituse alustavatele ettevõtjatele
Koolitus annab vajalikud baasteadmised oma ettevõtte käivita¬miseks ja edukaks jätkamiseks.
Koolituse teemad:
• Ettevõtluse alused
• Ärlplaan ja selle koostamine
• Toode ja turundus
• Finantsplaneerimine
• Väikeettevõtte raamatupidamise ja maksustamise alused
• Tööõigus ja tööohutus

Koolituse viivad läbi kogenud õppejõud ja tugevad spetsialistid. Individuaalsed konsultatsioonid kogu kursuse vältel. Koolituse käigus valmib äriplaan.
Koolitus toimub:

30.11.09
01.12.09
03.12.09
08.12.09
10.12.09
15.12.09
16.12.09
Mainori Kõrgkoolis, Suur-Sõjamäe 10a kell 9.30-17.30
Osalemistasu 700 krooni, sisaldab materjale ja kohvipause, ei sisalda lõunasööki.
Palume registreeruda koolitusele hiljemalt 24.novembriks 2009

Täiendav info ja registreerimine:
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus,
e-post: ervin@heak.ee Tel. 53 001 133.

Levitan infot! HOONETE KULTUURILOOLINE VÄÄRTUS

2009-11-12T16:51:00.005+02:00

Viimase 15 aasta ehitusbuumiga kerkinu ja meie euroopalik elamupoliitika pole palju panustanud Eesti elamufondi kvaliteeti ja isikupärasse. Linna, asula ja hajaasustuse nägu ehk paiga vaim (genius loci) kujuneb füüsilise keskkonna omadustest ja seal elavate inimeste tegevuse ning väärtushinnangute koosmõjust tulenevalt.

Paide Säästva Renoveerimise Infokeskuse eesmärk on aidata kaasa traditsiooniliste ehitiste väärtustamisele ja nende säilimisele.
Arukalt talitades on vanu maju renoveerides võimalik säilitada omanäolist ja ehedat ajalugu, levitada sallivust ja keskkonnaga arvestamist, saavutada majanduslikku efekti ja säästa ressursse. Kokkuvõttes luua sellist omanäolist elukeskkonda, mida ei ole võimalik saavutada kaasaegses ehituses.

21 november kell 11.00 Paide SRIK-is (Tallinna t 11) loeng HOONETE KULTUURILOOLINE VÄÄRTUS
Lektoriks tuntud puitmajade ehitushooldespetsialist Lea Täheväli Stroh, kes kindlameelselt seisab miljööväärtuslike majade korrastamise eest ja õpetab majaomanikke oma probleemidega ise toime tulema.

Väärtustame koos vanu maju!

Heli Aade
Paide SRIK5 81 81 261http://www.srik.ee/http://www.weissenstein.ee/

Jätku leiba!

2009-11-08T20:40:00.012+02:00

Tedasin kindlalt, et leiva tegemine on suur teadus ja teadsin kindlalt ka seda, et mina ei hakka kunagi leiba ise tegema. Viimastel aastatel on olnud laatadel erinevaid pakkujaid, kes teevad ise leiba ja olen alati kõik ka ära maitsnud ja kaasagi ostnud, aga nägu on alati vingu jäänud... Vanasti kui õppisin Olustveres mesindust ja elasin ühikas ning koos meiega veel väga palju noori, oli nende seas ühed Saarlased. Nad tõid kodust kaasa kodus valmistatud leiba ja see maitse, see maitse kummitab mind siiani... otsin ja otsin aga ei leia.

Otsides seda maitset, olen nakatunud oma mehegi otsima seda õiget... kord ta küsis, et no millal sa ise selle leivategemise selgeks õpid? Arvasin tõesti, et seda on vaja õppima minna, see selline teadus ju.

Juhuslikult netis surfates leidsingi ühel päeval koolituse, juhendajateks kogenud leivategijad Ruti ja Ilvi.

Koolitus oli väga ülevaatlik, saime kõik rääkida miks me koolitusele tulime ja millne on meil kokkupuude leiva tegemisega. Inimesi oli igasuguseid, kes osaks ainult plaadikooki teha ja kes oli leiba juba ennegi teinud aga nagu aru sain siis ei olnud nad tulemusega rahul. No mina rääkisin ikka seda jälle, et otsin seda maitset. Vedasin kaasa ka Riina ja Sirje ja seda nad ka seal kõigile rääkisid et mina ja minu mees oleme süüdi ,et nemad tahavad leiba teha või mis pidi see nüüd oligi, et oleme süüdi et nad seal kohal olid, no üldiselt segane jutt...

Kui oli vaja segada taigent oli Riina kohe platsis ja käsi külge löömas, Pipi ja Keily loomulikult olid ka väga asjalikult asja jälgimas.

Meid oli koolitusel ikka päris palju, aga see ei seganud üldse, sest kõk, kes vähegi tahtsid kätt külge lüüa, seda ka said teha.Vahepeal kui Keily suutis sealt laua juurest ära tulla ,kus meile olid soojad leivad maitsmiseks pandud( ta sõi nii palju et mul oli juba piinlik), leidsid lapsed omalmoel tegevust... meie aga muudkui kuulasime kõrvad kikkis, mida milleks, kui palju ja miks nii on hea ja miks nii pole vaja ja kes pritsib ja kes ei pritsi jne.
Järgmisel pildi on jäädvustatud seda õndsat hetke kui me kõik omale uue pereliikme saime. Elab ta küll külmkapis ja on üsna vagane aga kui temaga leiba tegema hakata siis lööb sellise vungi sisse et terve tuba on seda "lõhna" täis( tegelikkuses see "lõhn" sarnaneb selle järgi nagu oleks keegi pohmelli haisudega toas). See aga ei häiri meid üldse, sest see kõik ülla eesmärgi nimel, süüa enda tehtud leib. Nüüdseks olen kodus juba 4 korda ise leiba teinud, see teeb kokku 12 leiba. Seemneleiba, singileiba ja harilikku-ilma lisanditeta leiba.

Ütleksin enda kiituseks ka seda, et kõik leivad on päris hästi ka õnnestunud, no vähemalt ise olen rahul ja keegi pole julenud laita(ega nad julge ka, mul ju nii tähtis nägu peas, kui leiba teen).

Loe lisa http://www.leivategu.ee/

Vahelduseks natsa heegeldamist:)

2009-10-22T23:01:00.002+03:00

Erinevates blogides ringi kolades tuli tahtmine, vahelduseks kividele ja klaasidele, isu heegeldada. Juba aastaid on niiett, kord kivid peal siis klaas all ja vastupidi:)))
Tegelt hakkasin seda ingli juba mitu aastat tagasi tegema, otsisin üles ja tegin lõpuni!
Selle "heegeldusingliretsepti" andis mulle üks tore memm kunagi haiglas olles.
Mulle heegeldamone ja heegeldused väga meeldivad, a mul on seda väääga raske teha, näen ju neid sõlmi niiiiipalju korraga, ja võta siis näpust, milline see õige on ja iga uue "haarde" juures hoiad pöialt, et oleks ometi seekord õige:) See tuli hea lause!
Pärast olid silmad punased ja jooksid pisaraid:(, a ma olen jäär, mis jäär noh:) Ikka võiduka lõpuni!!! Pole must siiani keegi ega miski jagu saanud, isegi arstid:))) Mis siis heegeldusest:)

Seda poolikut inglit otsides leidsin ka ühe ammuse luigeparve, mille on teinud mu vanaema vanatädi väga-väga palju aastakümneid tagasi!Uskumatult tervena on see luigeparv säilinud! Natsa pesemist ja tärgeldust ning tulemus on niii ilus:) Ma ei ole selliseid luiki kusagil näinud, kindlasti neid kellegil on. Niipalju siis heegeldamistest läbi kivide ja klaaside, a hetkel süüteroosid ja vitraaziriputuspuu kaa:)

Rooside tegemine!

2009-10-20T09:15:00.003+03:00

Eks ikka saab kui linki kui vaja. Kristel on väga hea õpetuse kokku pannud.

http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=4354&singlepost=38020

Roosiga tuli ahju:)

2009-10-19T09:08:00.004+03:00

Paar kuud tagasi õpetas Maalehes tulesüütamisroose tegema. A mulle meeldisid need kohe, kui nägin neid Kiku blogis. Arvasin siis, et neid on jube keeruline teha ja, et nendega igavene mässamine.
Eile tundus kuidagi eriti "eijoleaega" päev olevat ja siis tuli see Maalehe õpetus meelde.
Nii lükkasin kiired asjad edasi ja hakkasin meisterdama:)
Nii lahe on neid roosinupukesi teha!
Teen neid kindlasti veel!
Õhtupoole pesin kive, tegin pliidialla tule ja ossa, kui mõnus, vauhhh ja puud põlesid:)
Süütasin ju tulesüütamisroosiga!
Niiett otsige oma vanad ja poolikud küünlajupid sahtlipõhjast üles ja tehke järgi!!!
Mina sain kummutisahtlisse päris palju ruumi juurde:)))

Võrkpall on võrratu!

2009-10-16T13:15:00.005+03:00

Hooaeg on alanud!
Igal reedel kell 20.00 mängime Harmi kooli võimlas võrkpalli. Kes tahaks meiega liituda, see liitugu. Margo Rosar on meie boss kelle sõna me kuulame. Mehed ja naised mängivad koos, naised on meil lihtsalt nii kõvad profid et võivad vabalt algajate meestega koos mängida. Tule Sinagi kui Sinu unistus on võrratut võrkpalli võrratult mängida!

Raamatulaadale!

2009-10-16T11:21:00.000+03:00

Projekti kirjutamise ja juhtimise koolitus läbi

2009-10-14T07:21:00.002+03:00

Saigi läbi see koolitus. Õnneks saan osaleda ka järgmisel MTÜde koolituskursusel, kus on teemaks MTÜde teenuse pakkumine ja tootearendus.
Läbisaanud kursus oli igati kosutav ja täiendav!
Nüüd olen siis oskustega projektikirjutaja, kheniaalne:)
Koolituspäeva lõpuks sain aga piraka üllatuse osaliseks ses mõttes, et kursusel osalejad polnudki nii kheniaalsed, kui esimesel päeval tundus:(
Esimese päeva lõpus anti meile koduseks ülesandeks koostada projekt, noh nigu näitena, aga ikka reaalne, mida saaks teostada.
Paljud koolitusel osalejad võtsid rahalised kulud kodulaest! Tegin ettepaneku moodustada OÜ Kodulagi, vat kus oleks turgu:)
Koolitaja Doris Tupits hoidis ikka latti kõrgel, vot on inimene, kes isegi mulle tegi asjad puust ja punaselt selgeks, Annely teeb ka, kusjuures nad mõlemad säilitavad täieliku rahu, kui mulle midagi seletavad:)))
Niiett hakkame nüüd kirjutama!!!

Vitraaz häda pärast:)

2009-10-14T06:57:00.002+03:00

Elan külas keskmises majas. Parempoolne maja on juba pea 20 aastat seisnud tühjana. Umbes aasta tagasi osteti see ära ja nüüd käib seal aeg- ajalt mõni töömees.

Köögi aknast välja vaadates, näen hästi, mis naabermaja köögis toimub:) Ja vastpidi!

Kui köögis sõin, oli tihti tunne, et jätaks nagu kellegi söömata:(

Võiett äkki söön liiga palju, noh nigu suutäied olekd loetud...

Selline ebamugav:)

Siis tuligi mõte teha akna äärtesse vitraaziribad, välja näeb ilusti, päike paistab endiselt sisse! A naabrimees enam minu päevamenüüd ei näe...

Vitraaze läksin puhtaks pesema sauna juurde, sest need natsa suured kodus pesemiseks. Teel sauna, sain külaelanikelt mitu tellimust, kellel peaaegu sama probleem, tegelt ilus ka ju:)

Vähemalt on nüüd privaatsus kaunilt tagatud:)))

Vallavanema kandidaadid kohtuvad valijatega !

2009-10-13T20:26:00.003+03:00

PEAN kohe panema siia lingi Juhani postitusest tema enda blogis. Mina ei teadnud ka sellest midagi.
http://soomets.blogspot.com/2009/10/breaking-news-kouel-kov-2009-teemadel.html

Zellu Kirbuturg ootab sind!

2009-10-13T19:06:00.002+03:00

Leidsin sellise põneva asja. Panen siia lingi. http://www.zellu.ee/?p=kirbuturg
Kes seal käinud on võiks rääkida oma muljetest... Pean loomulikult plaani ise ka sinna vaatama minna.
Viimasel ajal olen end pidevalt unustanud isetegijate kodukale, ehk kohtab mõnda neist kirbukalgi.
http://www.isetegija.net/phpBB2/index.php

Müügilett!

2009-10-13T15:49:00.005+03:00

Vahepeal kui mina käisin näppe sügamas linnas vitraazi töötoas, tegid mehe võtikmetsas rasket tööd. Tegelikkuses on asi nii, et üks firma tellis müügiletid mis näeksid välja arhailised, no minu meelest on nad piisavalt arhailised.
Nüüd ootame vastust kas neile sobib, see on näidis ja äkki peab miskit veel muutma. Katusel on hetkel lihtsalt suvaline kile tükk, sinna on tegelikkuses mõeldud present, mida hetkel meil panna pole... Kui neile ei sobi siis meile käsitöömaja juurde sobib see raudselt, mida iganes siis seal teha saab. Või läheme tulevikus ise sellega kuskile käsitöölaadale, meil siis müügilett olemas, no seda juhul kui telllijale see ei sobi...

Vitraazi töötuba...

2009-10-13T11:28:00.006+03:00

Eile käisin klassikalise vitraazi töötoas näppe sügamas. Ootused olid suured kuid pidin natuke pettuma. Hilinesin ebaviisakalt, minu siirad vabandused ka õpetaja ees. Kuidas aga oli see töötuba mõeldud ei saanud ma aru. Kas töötuba oligi selleks mõeldud, et õpetaja teeb asja hästi raskeks ja keeruliseks, siis ei hakka keegi tulevikus seda asja harrastama või oleks pidanud ikka rääkima asjadest nii nagu tänapäevaste vahenditega võimalik teha on.

Õpetaja kasutas kohutavaid jootekolbe, mis on pärit eelmisest sajandist kui nii võib öelda ja jootevedeliku asemel kasutas küünlavaha, mis on ka loomulikult hea teada, et ka nii saab, aga tööd ei taha sellega, eriti algajal, hästi välja tulla. Nuriseda võiks veel selle üle, et õpetaja oli mossitamise etalon ja huumoriga (no kõigil ei ole seda jah) peaks ka rohkem tutvust tegema.

Üldiselt sain vastused enda jaoks mille järgi sinna läksin, aga positiivne elamus jäi saamata.

Punkt.

Ahajaa ja see kõik maksis 960 kr. 2 päeva - kokku 6 akadeemilist tundi, mina isiklikult küll veetsin nende seltsis ainult teise päeva mis kestis 3 ak.tundi. Sellega tahan ma seda öelda, et nuriseti töötoa hinna üle kui meil Võtikmetsas oli tiffanivitraazi töötuba. Panen lingi kus sellest rohkem juttu http://habajakyla.blogspot.com/2009/03/tiffani-vitraaz.html ja

>http://kylaelu.blogspot.com/2009/04/muudid-ja-tegelikkus-parandame-seoses.html võrdluseks.

Oi kuidas mulle meeldib mõelda või mis see nüüd siis oligi, äkki ikka heegeldada!

2009-10-13T11:07:00.008+03:00

Vahepeal oli vaja palju mõelda või õigemine tundsin, et oleks vaja aeg maha võtta. Üks kõige mõnusam tegevus on heegeldamine kui tahad oma mõtteid korrastada.

Pole tõsiselt ammu heegeldanud ja pealegi olin oma laudlinikutest surmani tüdinenud.

Nüüd siis natukeseks vaim värksem, sest sai ju mõeldud ja koduke on saanud uue kaunistuse. Näpud aga jäid sügelema, aga uut ettevõtmist ei julge ka võtta, sest ma ei oska ju mõsitlikult seda teha ning kahjuks kipuvad kõik muud tööd kohe unarusse jääma. Oi kuidas mulle meeldib mõelda või mis see nüüd siis oligi, äkki ikka heegeldada!

Käsitöömaja sisustus!

2009-10-06T09:09:00.003+03:00

Eile siis oli järjekordne leaderi tähtaeg, seekord, siis küsime PRIA-st toetust sisustusele.
Tegelikkuses on see juba naljanumber kui mina kuskile projekti esitan, ikka viimsel minutil. Eile läks paremini, kellaaeg oli fikseeritud, projekti tähtaeg oli 5. okt. 2009 kell 15.00, mina jõudsin kohale kuskil 14.40 paiku, kihutasin..
Põhjus selles, et oli veel vaja parandada kööginurga tehnika pakkumist, aga kui see oli juba minuni jõudnud oli vaja ka muutused sisse viia projektis endas. Juhtus, aga selline lahe asi, et elekter läks ära ja ei tulnudki tagasi. Hakkasin elektrit otsima, et saaks oma asjad välja ka printida, aga kus sa sellega ,isegi Habajal ei olnud elektrit. Järgmine variant oli Kose, ema juurde- vedas, seal jätkus elektrit mullegi..
Kunagi oli selline lugu kui tahtsime korraldada vene lastele laagreid, projekti tähtaeg oli samuti fikseeritud ja kui siis lõpuks sellega kohal olin kuhu pidi esitama, siis saime kellaajaks 12.59 kella 13.00 oli aega. Tookord jõudsime ikka väääääga täpselt ja seda selle riskiga, et kihutasime linnas, ei julge seda siia kirja pannagi kui kiiresti, võin ainult mainida, et maanteel sõidetakse ka vahest nii kiiresti, aga politsei on sealgi kuri...
Eelmisel aastal lõpetasin kooli, I Studiumi, tookord aitas nutt ja hala. Kuna ma olen selline udupea, siis mingil hetkel avastasin, et olen vist valesti aru saanud diplomitöö eelkaitsmise tähtajast ja kui ma kooli helistasin, et millal peaksin esitama oma töö, et tulla eelkaitsmisele, siis öeldi ,et EILE. Ma olin sokis, esimese hetkena pillisin, teisel hetkel helistasin juba kooli tagasi rääkisin, et mul on töö valmis, aga sain tähtaegadest valesti aru jne. Öeldi, et eks too homme ära. Siis see algas, istusin arvuti taha päeval kell 12 00 ja tõusin sealt järmisel päeval kell 13 paiku, kihutasin jälle autoga linna poole ja esitasin ära.
Reelikaga tihti peale on see lugu, et me läheme kuskile, tema kibeleb, hakkaks minema, kell juba palju aga mina ikka veel teen miskit muud või uimerdan niisama. Ükskord ma küsisin ta käest kas me oleme kuhugi hiljaks jäänud? Oleme alati ikka jõudnud sinna kuhu vaja ja ajas püsinud,aga jah millise hinnaga, eks ma kihuta siis kui aega vähe.
Miks ma seda üldse rääkima hakkasin, ju vist sellepärast, et mul oli vaja endal ka aru saada. Igavesti see õnn ei kesta, pean ennast muutma hakkama, sest muidu on arvatavasti oodata pisaraid. Inimene on ju selline, et õpib ainult oma tehtud vigadest, kas see on ka nii võimalik, et ma ei pea pettuma ja olengi homsest inimene, kes hakkab aegasasti kõike tegema ja ei jää enam iial aja hätta.

Klaasist aju TÜK Neurokirurgiasse:)

2009-10-02T14:17:00.010+03:00

Kinkisin kunagi oma kallile arstile ühe vitraazi, siis kui nad veel vanas majas asusid.

Kui arstipere uude Maarjamõisa haiglasse kolisid, riputati see moonivitraaz arstide tuppa aknale.

Kui seda seal nägin, tundus mulle, et see kohe üldse ei sobi sinna.

Ootasin ja ootasin, et äkki tuleb mingi geniaalne mõte, aga ei noh:(

Mõtlesin, et OK, peavad selle mooniga leppima. Aga hinges ei saanud ikka rahu.

Alles kodus olles, öösel, tabasin ennast mõttel, et teen aju:), noh sellise geniaalse ja andeka inimese värvika aju, peaaegu nigu mul endal:) Mul on küll see geniaalsus ära lõigatud ja asemele kasvavad keniaalsed:))) Tegelt näeb ju igaüks asju ummamuudu, peaasi, et ise õnnelikud ja rahul oleme!

Käin " Projekti kirjutamise ja -juhtimise põhitõed" koolitusel

2009-09-30T16:03:00.003+03:00

SA Viljandimaa Arenduskeskus saatis mu meilile kutse võimaluse kandideerida sellele koolitusele.

Täita oli vaja vastav sooviavaldus ja lühiülevaade MTÜ tegevustest ja eesmärkidest.

Mis siin ikka mõelda, loomulikult tegin selleks kõik vajaliku ja saatsin ära:) Siis pidi kaks nädalat ootama, kes siis valituks saavad, tahtjaid oli palju.

Vahepealne ootamisaeg veetsin ootamatult haiglas, juba hakkasin natsa pabistama, et äkki ei saagi koolitusele minna. Aga sain päris ruttu koju ja siis teate, et saan osaleda koolitusel.

Koolituse esimene päev toimus 29. september Centrumi Hotellis Viljandis, mul oli paar aastat tagasi sealsamas lepatriinunäitus:) Algus oli kell 10.00 ja kestis kuni viieni, tegelt natsa kauem, sest igasuguseid vestlusi ja küsimusi tekkis kõigil äkki niii palju!

Koolitaja on Doris Tupits, väga tark, noor ja kena naisterahvas ja õnneks ka sõbralik:)

Keda huvitab, vaadaku www.clarus.ee , abiks algajale:)

Esimene päev läks nii kiiresti mööda, et ei saanud arugi, ainult, et selline tunne oli lisaks, et oleks nagu veits targem ja igasuguseid mõtteid oli pea täis, et mida kõike ära ei teeks:)))

Teine koolituspäev toimub 13. oktoober samas kohas.

Igale osalejale anti ka kodune ülesanne kirjutada valmis üks projekt, mida me siis hiljem kõik koos läbi arutama asume! See kõik tundub nii põnev olevat, mida kõike teha saab ja kuulata teiste ideid. On teemasid, millest ei oska isegi unistada:)

Loodan, et mul jätkub tervist ja vastupidavust, et oma ideedest saaks reaalsus. Kõige tähtsam, et valmiv käsitöömaja ikka sellele kõigele vastu peab:), Annelyl ju ka ideed:)

PRIA ja see pikk ootamine!

2009-09-30T00:44:00.007+03:00

Nii see algas, no vähemalt eeldan, ise ei näinud.
Postkasti kolksas kiri!
Selline valge ümbrik, PRIA kirjad peal. Olin seda kirja oodanud 60 tööpäeva. Just nii kaua võtab PRIA-l aega, et üht projekti menetleda.
Postakasti kolksas kiri. Kuna on masu aeg, siis lehti meil juba ammu ei käi ja seepärast see kiri ka sinna tühja postkasti kolksas.
Postkasti kolksas kiri ja seal ta mind ootas, oleks ma seda teadnud, et tal sel päeval tuleb ma oleks ju seal kohal olnud, aga ei olnud.
Selle au osaliseks sai minu ämm, talle oli juba ammu räägitud, et kui tuleb kiri ja peal on MTÜ Võtikmetsa Hobikoda ja PRIA kirjad, siis ei tohi enam Kosele poodi minna ja mitmed tunnid seal sopata vaid tuleb kohe koju tulla.
Ta ei läinud sel päeval Kosele soppama, koju tuli.
Kui ma selle kirja siis enda kätte sain, käed ja hing värisesid, et no mis siis. Kas saame unistused täituma.
See valge ümbrik, mis kolksatas postkasti sisaldas vastust, et meie projektitoetuse taotlus on rahuldatud ja toetus määratud. Abikõlbulik maksumus 695356.- ja toetuse summa on
600 000.- (ehk siis 95 356 on omaosalus, mille me peame ise leidma, no algatuseks peame ülidselt kõik ise leidama ja siis hiljem saame 600 000 tagasi) .
Mis me selle raha eest saame?
Saame majale katuse, mille me olime juba omal vastutusel ära pannud. Saame majale välisvoodri, põrandaküttesüsteemi koos II korruse radikatega, mida toidab vesi+õhksoojuspump, I korruse seinteviimistluse, põranda betoneerimise, I korruse põrandaplaadid, II korruse parketi ja seinte soojustuseks isoveri.
Lõpptulemuseks kui see projekti aruanne on tehtud, peaks olema maja sellises seisus, et mööbel sisse ja hakkame tööle.(ei jõua kohe ära oodata)
Mööblita, aga me tööle ei saa hakata ja seepärast tuleb sisustusele ka raha küsida ja seda projekti hetkel kirjutan, tähtaeg 5. oktoober

Talgikivi, kõige pehmem kivi.

2009-09-26T03:17:00.003+03:00

24. sept. hakkasin käima talgikivist esemete valmistamise kursusel. Sain infot Reelika käest, kes saatis mulle info, et Õpetajate majas selline tore kursus tulemas. Meie kästiöömajas hakkame seda kindlasti ka proovima ja panen kõik tarkused kenasti kõrva taha, et seda kõike huvilistele tulevikus edasi anda. Kursused toimuvad 5 päeval ja ma saan valmis viis tööd, pildid panen üles siis kui kursus on läbi saanud. Hetkel et aimu saada panen lingi:
http://www.opetajatemaja.ee/?mod=kursused&kursus=179&g=1&h=e333

5. oktoobril lähen klassikalise vitraazi koolitusele, kuna ma ise teen tiffani vitraazi siis leian et tean seda vitraazindust natuke poolikult. Tahaksin osata ka klassikalist ja tegelikkuses tahaks ka lihtsalt näha mida teised teevad. Seltsielu ju ka vaja elada.

Miks kõik minu uudised vanad ja nii harvad?

2009-09-26T02:59:00.002+03:00

Täna on siis see öö kui ma sattusin hoogu. See blogitamine on minu jaoks siiski suhteliselt raske töö, ma lihtsalt ei leia aega, et istuda ja kirjutada mis tehtud ja mis teoksil, sest koguaeg on vaja midagi teha, et oleks millest kirjutada, no aga midagi ei jõua teha sest koguaeg on vaja mõelda mida teha, et oleks millest kirjutada ja no ühesõnaga täna öösel ma ei mõtle, ei tee midagi vaid blogitan.

Üks vana uudis veel, siis kui ma ei mõelnud mida teha, et oleks millestki kirjutada..

Viimistlesin kanamaja, mis nüüdseks on täitsa valmis ja kanad munevad ja on väga röömsad. Täna hommikul lähen teen ehk mõned pildid, sest see mis ma siia panen on tõesti juba päris vana ja ei anna seda edasi kui uhkelt elavad meie muna meistrid.

Käsitöömajal katus peal!

2009-09-26T02:42:00.000+03:00

Kes veel ei tea ,siis annan teada, et kästitöömajal katus peal ja välisvooder on juba ka poolenisti peale löödud. Nüüd oleme proleemi ees ja mitte väikese. Mure on selles, kas astuda suurede ämbrisse või natuke väiksemasse või õnnestume ja saame kiita.

Vastu tuleb võtta otsus. Mis värvi võõbata maja? Mul on tehtud juba hunnik proovivärvimisi lauajupikestele, aga mida ei suuda, seda ei suuda. Valida!

Mina siis jään siin valima oma värve, aga Teie minge ka valima ja seda ilma naljata, kõik peavad valima!

Varsti on valimised ja teate isegi millised!

JAP-iga teispool merd!

2009-09-25T23:53:00.000+03:00

MTÜ JAP Õppereis – Mikrolaenugruppide tegevus ja maaelu mitmekesistamise näited Norras ja Rootsis. 11.-18. 08.2009

Nüüd on sellest ilmatu aeg juba möödas, öelda võib ainult enda õigustuseks, et anna ajal seedida.

Kiire reportaaz lendlevalt lennukalt ja seda juba ka iseenda jaoks, sest, mis, kus täpsemalt hakkab juba endalgi ununema. Eks see aju teeb ikka oma töö ja eraldab sõkaldest terad või mis pidi see nüüd oligi...

Reis oli meeldejääv kui nüüd tagant järgi hinnangut anda. Et mis mõttes? No selles mõttes, et inimesed olid toredad, paigad olid ilusad. Kui panna üks bussitäis rahvast nii hulgaks ajaks ühe katuse alla elama, juhtub ikka nii, et hakkame üksteist paremini tundma ja nii mõnigi inimene keda enne ei tundnud sai tuttavamaks.

Mina isiklikult olin Norras käinud mingi 10a. tagasi, midagi eriti sel maal nii kerge muutuma ei ole. Norra on ilus, peab tunnistama, et olin pidevalt nina lömmis vastu bussiakent ja nautlesin Norra ilu, seda seal on. Elama aga sinna ei kipuks. Külm ja vihm või vihma ja külm, lohutuseks on meil siin soe ja mõnus. Tegelikkuses kui öeldakse, et Norras sajab palju, siis meid võttis ilmataat sõbralikult vastu ja kinkis meile ikka mitmed päikesepaistelised päevad.

Kus me käisime ja mis me tegime?

Tallinnast laeva ja Rootsi poole teele. Kui ööke laevas magatud, oli eesmärk meie uhke bussiga jõuda Oslosse. Oslos kohtusime Annika Montelliga, kes pidas bussivestluse (oi kuidas mulle see sõna meeldib) väikelaenugruppidest.

No vot ja nüüd on kohad kus käisime kõik omavahel segamini. Panen siis suvalises järjekorras kirja, et sai käidud veel Viikingite muuseumis, väga suures ja vinges akvaariumis, kus oli ka mõnus 3Dkino. Bergen- üks väga mõnus pisike linnake, nii tundus meile algselt kui olime tiirutanud ümber popi kalaturu (vaalaliha on nämma) ja imetlenud vanu viltuseid maju. Kahju siin kohal, et mul pilti nendest majadest ei ole, need oli tõesti imelised. Hiljem käisime seda linnakset ülevalt Fløyen mäelt kiikamas ja enam ei tundunudki see linnake nii väike.

Kindel on see, et Bergenist sõitsime Lillehammerisse ja sealt Karlstadi, vahepeale jäi veel külastada metsamuusem, mis oli ka omaette vaatamisväärsus oma looma ja linnu topistega, vanade töömasinate, paatide jne. ühesõnaga kõige sellisega millega üks inimene maal (no linnas ta selle kõigega kokku ei puutu) elades kokku puutub.

Karlstad oli meie ekskursiooni finaal kui nii võib öelda. Õhtul oli grilliõhtu ja see oli meie lõpupidu, kus söödi ja lauldi hilisööni. Eriti meeldejääv oli sosinal lauldud ja vääääga vaikselt tantsitud jenka. Karlstadist me siirdusime juba kodupoole ehk siis algselt küll Rootsi ja peale väikest peatust lossi juures, laeva peale, koju...

Ahhaa vahepeal tegime peatuse ka ookeani ääres ja mina olin ka üks vaprates kes ühe kõrgema tipu koos veel mõne vapraga vallutas, et näha seda laiuvat vett...

Tahan tänada ekskursioonilisi meeldiva seltskonna eest ja loodan, et kohtume veel enne kui arvatagi oskate.

Tubli Reelika!

2009-08-18T13:55:00.000+03:00

Panen siia lingi Reelikast, mis avaldati õhtulehes!

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=341454

Haapsalu Väikelastekodu suvepäeval lepatriinusid tegemas

2009-07-17T16:57:00.000+03:00

Haapsalu Väikelastekodu suvepäevadele sattusin täiesti juhuslikult.
Hommikul poolunisena panin raadio mängima, seal just kutsus üles inimesi, kes tegelevad millegi huvitavaga, endast märku andma. Siis öeldi ka meiliaadress ja telefoninumber, kargasin voodist üles ja kirjutasin numbri ajalehe servale, teadmata, mis tegelikult toimub:)
Hommikukohvi joodud, helistasin sellel numbril.
Tavaliselt ma nii ei tee, et kirjutan suvalisi numbreid üles ja helistan.
Aga seekord oli tunne selline ja süda aimas head:)
Suvepäevad korraldas MTÜ Lastesport, nad teevad lastele üritusi koguaeg.
Õnneks oli Angela kodus käimas ja oli kohe valmis appi tulema:)
Nii oligi, sõitsime sinna, Angela, Astrida, Keily ja mina ikka kaaa:)

Abistajaid jagus teisigi!

Paneb ikka mõtlema palju neid täppe tegelikult vaja on:)

Nii need kivilepatriinud alguse saavadki!

Ka koduhoidjad maalimisest pääsenud:)

Ilm oli väga palav ja Angela kaalub, kas tasub veel maalida:)

Tundide möödudes olime kõik natsa väsinud.

Omaloomingu lepatriinud:)

Ei jõua ära imestada:)

"Puudega õnnelepatriinud" näitus Tartu Ülikooli Lastekliinikus

2009-06-28T19:10:00.000+03:00

20. mai sel aastal siis sai lõpuks mu hull mõte puudega lepatriinudest näitus teha teoks, jebedijee:)

Esimese kõne, et näitust kuskil Tartus teha, tegin telefonitsi juba veebruari alguses. Siis tahtsin, et näitus saaks teoks kevade algusel, 21. märts.

Peaasi, et Tartu Ülikooli Kliinikumis. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundus, et ega enne jõule vist saagi:(

Pakuti ka muid kohti, aga mulle meeldis ikka see haigla mõte, vahepeal oli tunne, etkasvõi hoiukapis:)

Just sel kiirel ajal, kolisid ümberkaudsed haiglad Maarjamõisa uude suurde haiglasse. See kolimine võttis mõneks ajaks lepatriinudelt tähelepanu.

Aga 20. mai kell 12.01 sai see teoks ja tähelepanuosaliseks said need puudega lepatriinud küll ja veel:)

Natuke aega ja see lillekorv oli õnnelepatriinudest tühi:)))

Enne arsti juurde minemist, vaatab sind õnneliku pilguga lepatriinu!

Laste mängumaja ja oma tervendavaid pilke jagavad lepatriinud!

Lepatriinud jälgivad lastehaigla sündmusi kõikjal:)

Kanamaja valmis, no palk osa!

2009-06-16T09:22:00.001+03:00

Seda korda läks kõik õnneks ja tõepoolest kanamaja ehitasid oskustega mehed.

Saabusid nad meile esmaspäeva õhtuks, teisipäeval trotsis hommiku poole vihm, sadu lakkas lõunapaiku ja siis läks töö lahti. No ei olnud siin mingit jobudamist, tööd tehti ikka täie rauaga ja hilisõhtuni välja. Pealegi meestel igati vinged, selleks tööks kohandatud töövahendid.

Kanamaja atraktiivsus seisneb selles, et maja on ehitatud sellise kõrge posti peale. Algselt tundus igati hea mõte ja valmistati raudkonstruktsioon mille peal ta seisab. Kahjuks kui maja valmis sai hakkas maja õõtsuma selle konstruktsiooni peal. Lahendus mõeldi kiirelt välja ja tänaseks probleem kõrvaldatud. Eks sellised viperused tulevad ikka ette kui tahetakse midagi uut ja originaalset teha, aga alati ei tulda kõige peale. Meil siin teadlasi pole, kõik lihtsad töö inimesed, kes ikka katsetuste teel

kogemusi omandavad.
Laupäeval sadas hirmasasti ja päeva lõpu poole läks elektergi ära, pühapäeval rassiti kõvasti tööd. Põlva mehed kibelesid koju, võõrsil elatud juba 7 head päeva. Veel viimased jõupingutused ja mõttetööd ja hakkabki juba valmis saama.

Siin nad, siis muhelevad, kõik käis ikka nii nagu kord ette näeb. Sarikad valmis suundusid mehed kuusepuid hiilima. et valmistada pärg, mis paigaldataske ikka selleks, et peremees välja teeks. No tegelikult oli nii, et ajasime nad seda kuuske otsima, et saaks välja teha. Pudel, mis tehti, oli väike nagu majagi ja mahtus ilusti taskusse ära.

Üks korralik töö peab saama ka korralikku reklaami. Kellel kunagi ka soov miskit palgist oma õuele meisterdada, tutvuge kodulehega, seal ka ilusaid pilte tehtud töödest.

http://web.zone.ee/palkhoone/index.htm

Võhik ei saa aru, mis õige, mis vale.

2009-06-10T08:27:00.000+03:00

Mina see võhik olen, kuid samas näen eelmises loos olevate varade vahel ikka väga suurt vahet. Eilsest on Võtikmetsa õuel uued mehed. Meisterdavad meile seekord nüüd kanamaja. No seda ikka selleks, et Eestimaa pealt ikka kanad ära ei kaoks ja lapsed ei peaks kanu loomaaias vaatamas käima. Kui nüüd natuke ausam olla, siis tegelik põhjus on aga selles, et kanad elavad hetkel veel meie tulevases käsitöömajas ja nad peavad selle ju meile loovutama. Need õnnetud hinged, kes aina munevad ja maja ehitada ise ei oska, palusid meil ehitada kanamaja. Kukk oli eriti ülbe ja arvas, et mingit tavalist maja ta küll ei taha, maja peab olema atraktiivne. Mis kõige tähtsam, nad kavatsevad siin meie õuel elada veel mitmed head aastad, selleks peab ka maja vastu pidama mitmed põlvkonnad.

No sai ikka portsu otsa astutud!

2009-06-06T20:22:00.000+03:00

Võtikmetsa õuele tehti välikäimla, just nimelt tehti. Tegelikkuses Janek( Ahha kes on Janek? , Janek on see kena inimene kes rentis MTÜ Võtikmetsa Hobikojale oma lauda, millest MTÜ käsitöömaja hakkab renoveerima) teeb meil kõik ise, aga seekord otsutati nii ,et telliti töö. Ei hakka mehe nime nimetama ja reklaami talle tegema, äkki tahate ka "nii ägedat välikäimlat". Kuidas see mees neid varasid tegi, seda tahaks küll teistele ka näidata. Välikäimla sai igati ontlik aga kui spetsailist seda vaatab siis naeradakse ikka nii mõndagi aega. Palkide kokku panemisest polnud tal ka õrna aimu. Kui see sell maja kokku pandud sai olin ka mina naisterahavas võimeline seda maja kõigutama. Ühesõnaga meil on nüüd kiikuv välikäimla ja kui Teil pole võimalust olnud sellises käimlas end kerganedamas käia, tulge meile!

Puiatu Lasteaed- Algkoolis lepatriinusid tegemas

2009-06-06T09:41:00.000+03:00

Kõigil oli oma tehnika:)

Kiku kingikott!

2009-06-05T23:49:00.000+03:00

Ainult tunne rõõmu, kui meie ümber on nii asjalikud inimesed....Minu endine töökaaslane Kristel Merigan, eriti tubli tibi! Kaege tema kingikotti ja kui vaja ilusat kingitust soetada, siis see ikka parim koht!
http://www.kummutisahtel.edicypages.com/
ja
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=4354
ja
http://kummutisahtel.blogspot.com/
Nii väga tahaks juba, et oleks meie Käsitöömaja juba valmis, kindlasti kutsuks Kristeli juhendama ja õpetama.

Prangli saarel käidud ja nii mõndagi nähtud!

2009-06-05T19:25:00.001+03:00

Pilte Prangli saarest ei hakka ma siia üles laadima, aga need sallid mis olid näitusel, need olid küll niiiii armsad. Hirmus tahtmine on kohe poodi joosta ja endale ka materjalid varuda.
Saarel oli vahva ja Prangli rahvas igati positiivne. Meile tehti 3 tunnine eksursioon, mille me enamusajast veetsime GAZ 52 kastis kuhu oli paigaltatud diivanid( meil tegelikult vedas, kuna teise auto kastis olid ümarmaterjalist tehtud pingid, oi neid pepusid, ei kadestanud üldse:)).Giidideks olid väga toredad kohalikud mehed, kes siis ka olid nende veoautode juhid. Suured tänud neile, oli tõesti huvitav ja aeg lendas kiiresti.
Minu pettumus, aga oli Pranglil see, et saare rahvas ei pakkunud minule kui turistile käsitööd kaasa ostmiseks, no oleks tahtnud raha saarele jätta. Kindlasti Prangli naised teevad näputööd, ma kohe ei taha uskuda, et nad pikki õhtuid näputööga ei sisusta. Kahju on aga sellest, et oleks tahtnud tunnustada ja neid innustada, aga seda võimalust meile ei antud.
Natuke veel infot Riina postitusest. http://habajakyla.blogspot.com/2009/06/prangli.html

Lepatriinud Võtikmetsa õuel!

2009-06-05T18:57:00.001+03:00

No sellised need lapatriinud on , sa ei tea iial kus nad sind üllatada võivad!

Viltimine ja siidimaal

2009-06-05T18:43:00.000+03:00

See nüüd küll vana info, aga tahaks kekutada, et mina nüüd oskan ka vilitda. See nüüd oli kuivviltimine, mis siis tähendab seda, et vilitsime nõelaga. Minu esimene töö ka valmis- kena lilleke, mis sai ka kohe ära kingitud. Riina oli vähemalt nii tulbi, et tegi mu kätetööst pildi. http://habajakyla.blogspot.com/2009_05_01_archive.html
Siidimaali oskus nüüd siis ka omandatud. Minu väike pliks sai ilusa roosa siidisalli.

Projekti esitamine

2009-05-19T11:44:00.000+03:00

Võtikmetsa käsitöömaja projekt esitatud http://jap.org.ee/joomla/index.php?option=com_content&task=section&id=5&Itemid=44 ja eks siis näis kuidas meie projekt kriitika üle elab. Hoiame pöialt ja loodame et saame positiivse vastuse.

Hiiumaal kive otsimas aprill 2009

2009-05-01T21:20:00.000+03:00

Need suured jäid seekord toomata!

Hiiumaa paistab:), isegi lepatriinukivi on näha:)

Valikuvõimalusi oli palju:)

Neid "õigeid" kive saime kokku ainult ca 200:(((

Vitraazikursus on ERR arhiivis:)

2009-04-29T22:22:00.000+03:00

Tegelikult ütlesid ju kõik, et nad ei oska:) Angela jõuab igalepoole ja kõike ta oskab:) Kohvipaus tuli kiiremini, kui keegi arvatagi oskas:)

Airil kulus enamus aega imestamisele:)

Kaja ei suuda uskuda, et see on jootekolb:)

Moonika tahab ikka õpetada:)

Suuremat paberit ei jolnud:)

Tehtud!

Kaja ja Moonika on suured sõbrad ja teevad kõike koos:)

Vaatamata Airi suurele imestamisele, sai lilleke valmis tinutatud!

Igaühel oma tegevus:)

Moonika oli tinutamisele kõige lähemal:)

Lepatriinutöötoad Habaja Lasteaias aprill 2009

2009-04-27T18:36:00.000+03:00

Ootame huvilisi:)

Käib töö ja vile koos:)

Igaühel kujuneb ikkagi oma tehnika:)

Huvitav, kas lepatriinusid juba on?

Mul hakkab juba valmis saama!

Aaa, kivile peab ju ka värvi panema:)

Lepatriinunäitus, ainult täna, ainult meile!

Keily õnnelepatriinu:)

Õnnelepatriinud:)

Tegijad!

Diplom ikka kaa:)

Ja kommi:)

Ruttu, ruttu:)))

Diplomeeritud lepatriinutegijad!

Kuidas ma vitraazi tegema hakkasin...(kirjutab Reelika endast)

2009-04-20T18:27:00.000+03:00

2002. a. jaanuaris olin Haapsalus taastusravil. Nägin mitme maja aknal klaasimaali ja siis hakkas minus kasvama soov seda ise teha. Ostsin mõned klaasivärvid ja kõik vanad kasvuhoone klaasitükid said värvitud:) Tinutada ma siis veel ei osanud, klaasi külgedele liimisin paela, et saaks üles riputada. Olin sellest niiiii vaimustatud ning aina maalisin ja kinkisin:)
Aastaid hiljem tekkis võimalus minna õppima Tiffany vitraazi.
Mõeldud, tehtud!
Kuna olen puudega ( inetu ja õudne tähendus sandile:)), vajasin endaga kaasa tugiisikut. Tegelt olen põõsaste ja lilledega, aga sant, mis sant:)))
Ja nii sai selle vitraazipisiku Annely ka:)
Niiet juba aastaid oskame me "tina panna":)))